«Lapsevanem ei pea muretsema,» ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart Pealinnale. «Kui ta tahab lapsele koolikohta elukohajärgsesse kooli, siis ta ei pea ise jooksma ühest koolist teise või esitama avaldusi mitmesse kooli, vaid saab vaid ühe avalduse alusel kindla koolikoha.»
Erinevalt eelmisest õppeaastast ei võeta seega vanematelt taotlusi elukohajärgse kooli määramiseks vastu koolides. Uue korra alusel esitavad lapsevanemad oma taotluse elukohajärgse kooli määramiseks 1.-15. märtsini eKooli veebikeskkonnas või kirjalikult Tallinna haridusametisse (Estonia pst 5a). Elukohajärgne kool määratakse lapsele aga alles mai lõpuks, sest kokku tuleb kool leida enam kui 4000 lapsele.
«See võtab paratamatult palju aega, sest õiguskantsler ütleb, et elukohajärgne kool tuleb määrata lapsele haldusmenetluse korras, st iga lapse puhul on vaja otsustada eraldi haldusaktiga, milline kool määratakse talle elukohajärgseks kooliks,» selgitab Kõlvart.
Registriandmetega «mängima» ei pea
Tallinnas ei määrata elukohajärgseks kooliks näiteks Inglise kolledžit, Juudi kooli, Prantsuse lütseumi, Reaalkooli, Tõnismäe Reaalkooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi. See tähendab, et sinna astumiseks võib laps ja ta vanem elada rahvastikuregistri andmetel ükskõik millises Tallinna linnaosas.
Kui vanem ei soovi panna last eelnimetatud koolidesse, siis võib ta rahulikult oodata, kuni linna haridusamet määrab avalduse alusel lapsele koolikoha.
Koolikoha määramisel lähtub omavalitsus Kõlvarti sõnul õiguskantsleri märkustest ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) sätetest ehk kolmest peamisest kriteeriumist.
«Esimene neist on õpilase elukoha lähedus koolile ehk elukoha aadress; teiseks püütakse arvestada sellega, kus koolis käivad koolimineva lapse õed-vennad, ja kolmandaks püütakse võimalusel arvestada ka lapsevanemate soove. See tähendab, et vanem märgib avaldusse ära kolm kooli, kuhu ta eelistaks oma lapse esimeses järjekorras panna, ent ta peab ka põhjendama, miks just need koolid oleksid sobivaimad.»