Hooletut majaomanikku võib oodata hiigeltrahv

Majaomanikud peavad hea seisma, et nende kruntide ees olevad kõnniteed poleks libedad. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui majaomanik krundiesisel oleva lume või jääga üldse ei võitle, võib teda oodata kuni 1300-eurone trahv.

«Praegu on suurimaks probleemiks must jää,» ütles ajalehele Pealinn Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juht Monica Rand. «See on nii petlik, inimesed lähevad hommikul välja ja ei oskagi midagi sellist oodata. Aga kui õhtul on sadanud vihma ja öösel külmetanud, siis on hommikul majaesine libe. Ka sellist libedust tuleb tavalisel viisil – puistematerjaliga – kontrolli all hoida.»

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul näeb heakorraeeskiri ette, et kõnniteed peavad olema koristatud kella seitsmeks hommikul ja libedusetõrjet kõnniteedel peab tegema vastavalt vajadusele. «Kusjuures libedusetõrjet peab tegema ka tühja maja või krundi omanik,» lisas ta.

Tallinnas tuleb kõnniteedel kasutada 2-6 mm läbimõõduga graniit- või paesõelmeid. «Kindlasti ei tohi libedusetõrjeks kasutada tuhka või kloriide, ka liiv ei ole kõige mõistlikum valik, kuna see lendub kevadel laiali,» märgib Sulg.

Esimesel rikkumisel trahv 200 eurot

Majaomanikud peavad elimineerima ka purikaohu. «Enne lume tulekut tasuks üle vaadata katuseräästad ja veerennid ning koristada neist lehed ja praht, mis võivad ummistusi tekitada,» selgitab Sulg. «Kui aga peaks tulema palju lund ja tekkima jääpurikad, siis need tuleb võimalikult ruttu ja ohutult katuselt eemaldada.»

Majaomanike-korteriühistute tegematajätmisi võib kroonida kopsakas trahv – eraisikule kuni 400 ning juriidilisele isikule (sh korteriühistule) kuni 1300 eurot.

Esmakordsel rikkumisel maksimumtrahvi siiski ei määrata. «Esimese rikkumise puhul määratakse kuni pool maksimumtrahvimäärast, seega kuni 200 eurot,» ütleb Rand. «Oleme teinud ka sajaeuroseid trahve. Aga kui sama eeskirjapunkti rikutakse veel kord, on trahv juba suurem.»

Kui kortermajas pole ühistut, jaguneb vastutus proportsionaalselt korteriomanike vahel. Ainult suulise hoiatusega majaomanikud reeglina ei pääse.

Inimvigastuste või surmaga lõppenud õnnetuste puhul võib algatada kriminaalmenetluse ning sel juhul võib maja valdajat oodata kuni viieaastane vangistus.

Jalakäijale on kõige ohtlikum kesklinn

Eelmisel talvel alustati koristamata kõnniteede osas 189 menetlust ja trahve maksti 4633 eurot. Katustelt kõrvaldamata lume ning jääpurikate osas alustati 442 menetlust, trahve määrati 8687 euro eest.

Ranna sõnul algatati möödunud talvel kõige rohkem menetlusi kesklinnas, sealt edasi tulevad Põhja-Tallinn ja Lasnamäe. Kõige vähem rikkumisi on Mustamäel ja Haaberstis. Kui majaomanik võtab rikkumise omaks, võib trahvi teha kohapeal kiirmenetluse korras. Vastasel korral alustatakse üldmenetlust, mis võib venida üpris pikaks.
Kui heakorra eeskirja rikub tänavapuhastaja, siis võib ka temale trahvi teha. «Näiteks ei tohi lumesahk lükata lumevalli kõnniteele, kui see on kitsas – inimestele peab jääma 1,1 meetrit käimisruumi,» räägib Sulg.

Teede puhtuse eest hoolitsevad nii kommunaalamet kui ka linnaosad – põhimagistraale, vanalinna, sildu, parklaid, ühissõidukipeatuste ootealasid ning kergliiklusteesid hoiavad korras kommunaalameti lepingupartnerid, linnaosadel on kvartalisisestele tänavatele oma lepingud.