/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/20/10964446t1ha5e9.jpg)
Kuna ravimijäägid on kiiresti kasvav keskkonnaprobleem, siis loodab sotsiaalministeerium seadust muutes panna inimesi keskkonnasõbralikumalt käituma, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Ministeerium tahab panna inimesi ravimeid keskkonnasõbralikumalt hävitama (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ligikaudu 24 tonni ravimeid, ravimijäätmeid satub aastas kanalisatsiooni ja see on üks põhjuseid tänu millele otsustasime, et keskkonnasõbralikum on tarbijale võimalikult mugav lahendus,» rääkis ministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk.
Kui praegu minna vanade ravimitega apteeki, siis tuleb kott koos proviisoriga esmalt läbi sorteerida, sest apteegil on kohustus vastu võtta vaid medikamente, aga mitte kõik, mida rohupoes müüakse, seda pole. Lisaks on vaja veidi pabereid täita ja alles seejärel saab vanadest rohtudest lahti. Nüüd on sotsiaalministeerium aru saanud, et selline süsteem on liiga keeruline ja asunud seadust muutma.
Tulevikus hakkab apteegis olema suletud konteiner, kuhu igaüks saab ise vanad ravimid ära visata ilma, et oleks vaja mingeid pabereid täita. Proviisorid ja farmatseudid aga pääsevad kohustusest hinnata, kas konkreetne tabletike või salvituub on tavaline prügi või midagi ohtlikumat, sest kõik aegunud ravimid hakkavad olema ohtlikud jäätmed.
Ohtlikuks jäätmeks muutunud vanade ravimite hävitamise kulud otsustas riik jätta apteekrite kanda.
«Praegu tekib ühes apteegis poole aastaga hinnanguliselt 21 kilo jäätmeid ja nendest kaheksa kilo on isikute tagastatud. Me kindlasti loodakski, et see kogus suureneks, et ravimijäätmeid satuks vähem kanalisatsiooni,» ütles Berk.
Kaks aastat tagasi valminud rahvusvahelise uuringu kohaselt jõuab Läänemerre igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30 protsenti müüdud ravimitest. Kõige enam leidub Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ning põletike ravimeid.
«Sama tõsine olukord on kogu maailmas. Kuna Tallinnas reoveepuhastusjaam ei oma viimast töötlemisetappi, mis lubab eemaldada ravimid veest, siis muidugi ravimid satuvad Läänemerre. Need kontsentratsioonid ei ole suured, aga ajaga ravimid kogunevad ja avaldavad halba mõju keskkonnale,» sõnas tehnikateaduste doktor Anna Goi.
Kuna merevette sattunud ravimijäägid kogunevad kaladesse, siis jõuavad need Goi sõnul inimeste toidulauale.
Uus ravimite tagastamise kord peaks eelnõu kohaselt hakkama kehtima aasta pärast.