/nginx/o/2017/02/24/6373309t1h6c66.jpg)
Tartu Ülikooli Narva Kolledž viis tänavu juba kolmandat korda Venemaa abiturientidele läbi sisseastumiseksamid välismaal, Peterburis. Paraku on ühe abituriendi isa veendunud, et eksamid polnud ausad: kolledžisse ei saanud sisse need, kelle eksamitulemused olid head. Seevastu kolledži esindaja märkis, et kuna konkurss on niivõrd suur, tuleb välja sõeluda vaid kõige edukamad ja motiveeritumad kandidaadid.
Eksami sooritasid, kuid sisse ei saanud
Narva kolledži teatel saavad välismaalased sisseastumiseksamid sooritada Narvas, Peterburis või Skype’i kaudu.
Peterburi elanik Aleksandr, kelle tütar üritas edutult Narva kolledžisse sisse saada, kirjutas portaali Rus.Postimees ajakirjanikule: «Käesoleval aastal korraldas Tartu Ülikooli Narva Kolledž Venemaa abiturientidele sisseastumiseksamid Peterburis. Mina olin tahtmatult selle protseduuri tunnistajaks.
Venemaal läbi viidud reklaamikampaania tõi kohale umbes 150 abiturienti. Enne dokumentide esitamist tuli tasuda registreerimistasu 50 eurot, mis on juba imelik, ja esitada haridust tõendavate dokumentide koopiad.
Enamik abituriente olid juba piisavalt täiskasvanud inimesed, kes on lõpetanud kooli rohkem kui aasta tagasi. Paljud neist, tulles eksamile, esitasid oma dokumendid, vestlesid kolledži esindajatega millestki ning lahkusid siis ruumist, eksamit tegemata. Osa vanemaid kandidaate lahkus keset eksamit, sealjuures oma töid ära andmata.
Suur oli aga üllatus, kui sisseastumiseksamite sõela läbinute nimekirjas polnud ühtegi tänavust koolilõpetajat! Ent paljud neist olid sisseastumiseks aegsasti valmistunud ning ei saanud olla nii, et nad läbisid testid ja vestluse halvemini kui vanemad abituriendid.
Ilmekaks näiteks on üks noormees, kes oli juba sisse saanud Tallinna Ülikooli, kuid tema vanus võimaldas tal Tallinnas õppima asuda alles aasta pärast. Et aega mitte raisata, otsustas ta eesti keelt õppida ning esitas dokumendid Narva kolledžisse. Paraku ka see noormees ei läbinud konkurssi.
Selline olukord näis mulle väga imelik ning tekitas kahtlusi vastuvõtukomisjoni aususes. Ei arvanud, et puutun sellise asjaga kokku niisuguse riigi kolledžis, mis deklareerib enda kuulumist Euroopasse.»
Motivatsiooni ja kogemust võetakse samuti arvesse
Narva kolledži välissuhete spetsialist Ivan Polõnin ütles Rus.Postimehele, et kiri sisaldab infot, mis ei vasta tõele ning selle tõttu on jõutud valedele järeldustele.
«Konkurss Narva kolledžisse oli umbes viis inimest kohale. On selge, et me ei saa pakkuda kohta igale soovijale, kuid vastame hea meelega kõigile küsimustele,» teatas Ivan Polõnin.
Välissuhete spetsialisti sõnul ei vasta tõele info selle kohta, et sisseastunute seas «polnud ühtegi tänavust koolilõpetajat». Vastuvõetutest 9 inimest on keskkooli lõpetanud tänavu, 5 eelmisel või üle-eelmisel aastal, 10 inimest on 1988.-1998. aastal sündinud ülikooliharidusega noored spetsialistid ning vaid 6 inimest on üle 30-aastased.
Olles saanud kätte kolledži vastuse, märkis Aleksandr, et eilsetel kooliõpilastel, isegi hästi ette valmistunutel, peaaegu polegi šansse nende vastu, kes on juba omandanud kõrghariduse.
«Valikute ja intervjuu kriteeriume kirjeldatakse üksikasjalikult Narva kolledži välistudengitele mõeldud saidil http://narvacollege.info/ ja ametlikul saidil http://narva.ut.ee/,» teatas Polõnin. «Välistudengite puhul on selleks motivatsiooni tase, professionaalse valdkonna mõistmine, seos kandidaadi varasema kogemuse ja valitud eriala vahel, inglise keele tase, soov õppida eesti keelt ning õppida Eestis eesti keeles, hariduse omandamine Narva kolledžis ja tulevikus töötamine regiooni hüvanguks. Selgituseks: eilsete kooliõpilaste kogemus – see on olümpiaadid, tegutsemine vabatahtlikuna, osalemine projektites või muu klassiväline tegevus.»
«Suure konkursi tõttu abiturientidele esitatavad nõuded suurenevad ning Narva kolledžil tuleb paljude vääriliste kandidaatide seast valida välja kõige edukamad ja motiveeritumad,» lisas Ivan Polõnin.