Neljapäeval Keila-Joa bussiõnnetuses viga saanud Eva Vakra leiab, et busside turvavöödest ei ole mingit kasu, kui sõiduk on puupüsti täis ja inimesed seisavad vahekäigus püsti. Tema hinnangul meenutab praegune olukord India transporti, mitte Euroopa Liidu liikmesriigi bussiliiklust.
Keila-Joa bussiõnnetuse ohver: olukord meenutab India, mitte ELi liikmesriigi transporti (6)
Avaldame Eva Vakra kommentaari täismahus:
Kasutasin elus esimest korda bussi number 128, sõitmaks 18. juulil Kloogale. Läksime peale Balti Jaamas ja saime istekohad. Imestasin, et ka linnast välja läheb tasuta transport.
Sellel bussiliinil on linna piires 15 peatust. Igas peatuses tuli peale inimesi, nii et buss oli puupüsti täis.
Turvavööst: ei osanud arvata, et linnaliinibussil üldse turvavööd on, keegi sellele tähelepanu ei juhtinud, nagu tehakse näiteks Tallinna-Tartu bussis. Teiseks, mis kasu on turvavööst, kui buss on seisvaid inimesi täis, lapsed ja koerad süles?
Alustada tuleb transpordiametil sellest, et linnast väljuvasse bussi ei tohi lubada rohkem inimesi, kui on istekohti, ja siis nõuda kõikidelt turvavöö kinnitamist.
Uurisin asja inimestelt, kes sageli kasutavad erinevaid busse Kloogale sõitmiseks: mitte keegi ei teadnud turvavöö olemasolust, suvel on alati kõik bussid pilgeni täis seisvaid inimesi, mõnikord nii täis, et ei mahugi bussi peale. See olukord meenutab India transporti, mitte Euroopa Liidu liikmesriigi bussiliiklust.
Kavatsen pöörduda ka transpordiameti poole, kelle kohustuseks on tagada turvaline transport.
Isiklikult sain näo-lõualuude murrud, kuna tukkusin ja une pealt lõin pea vastu eesolevat istet. Ma pole ka väga kindel, kas see madal turvavöö oleks minu pea liikumist pidurdanud.
Õnn oli see, et püstiseisvaid reisijaid avariihetkel enam bussis ei olnud. Samas tundub absurdne, et maanteele võetakse inimesed seisukohtadega bussi! Kas see ongi meie tasuta transpordi loomulik osa?