Mida saab oma tervise kohta teada kakaproovist?

Selleks, et sooles oleks kasulikud bakterid, tuleks süüa palju puu- ja juurvilju ning valke saada liha asemel kaunviljadest. Foto: Ivanna Grigorova/Panthermedia/Ivanna Grigorova

Teaduse hüppeline areng on loonud võimaluse saada olulist teavet tervisliku seisundi ja võimalike ähvardavate haiguste kohta kakaproovist.

Teaduse hüppeline areng on loonud võimaluse saada olulist teavet tervisliku seisundi ja võimalike ähvardavate haiguste kohta kakaproovist. «Iga päev toob kaasa põnevad, aga samas keerulised valikud, millest ühe tähtsama – toidu – jätame tihti juhuse hooleks. Ja täiesti arusaadavalt, sest seda valikut on ju vaja teha vähemalt kolm korda päevas ja nii kogu elu. Lisaks sellele, et keha vajadusi katta, tahame, et söök oleks maitsev ja kõik muud personaalsed eelistused oleksid kaetud,» tõdeb nooremteadur Kätrin Karu Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest.

Jagad toitu miljardite bakteritega

Teaduse kiire areng on toitumisvalikud veelgi keerulisemaks teinud. Tugeva tervise tagalana mängib olulist rolli ka soolestiku mikrobioota ehk sooles elavate bakterite kogum oma vajadustega. «Need miljardid bakterid, kes meie seedesüsteemis elavad, sõltuvad meie söödavast toidust ja sellest, mis söödud toidust soolde jõuab. Oma elutegevuse käigus toodavad need usinad tegelased aga kümneid eri ühendeid, näiteks orgaanilisi happeid ja vitamiine, mis otseselt või kaudselt mõjutavad paljusid kehas toimuvaid protsesse,» selgitab Karu.