Võrdsete võimaluste volinik: uus nimeseadus tapab eesti ajaloolised nimed

Kaader ajaloolisest komöödiast «Malev». Foto: Lauri Kulpsoo

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta leiab, et uue nimeseaduse eelnõu tapab Eesti kultuuripärandit, kuna seaduse järgi ei ole võimalik panna eesti ajaloolisi ja traditsioonilisi nimesid.

«Kas me selleks peame muistse vabadusvõitluse au pühaks, et meil oleks piiratud või ebasoosingus oma lastele Kulle, Ülle või Muntelene nimeks panna – kes olid küll kõik turdid Saare mehed?» küsib Pakosta siseministeeriumile saadetud muudatusettepanekutes nimeseaduse eelnõule.

Pakosta hinnangul tuleks eelnõus muuta või kustutada paragrahv, mis ütleb, et ilma mõjuva põhjuseta ei või eesnimeks anda isiku soole mittevastavat nime.

Volinik tegi ettepaneku sõnastada see paragrahv nii, et see tagaks inimväärikuse ka neile inimestele, kes eelistavad mistahes põhjusel, sealhulgas ka eesti omatüveliste nimede panemise soovist, otsese soomääratluseta nime, mida pakub mitmekülgselt ka eesti traditsiooniline ja ajalooline nimepärand. «Kaasajal pole mingit põhjust eeldada, et näiteks nimed Tõelemb, Uuve, Ilo, Südik, Aade, Janika või Ustav viitaksid ainult ühele soole,» märkis Pakosta.

Kui eelnõu koostajad peavad piirangut siiski oluliseks, tuleks Pakosta hinnangul sõnastada säte nii, et see keelaks panna poisile ilmselget tüdrukunime ja tüdrukule ilmselget poisinime.

Laps võiks saada mõlema vanema perekonnanimed

Pakosta tegi ettepaneku muuta eelnõu sõnastust nii, et see võimaldaks panna lapsele mõlema vanema perekonnanimed.

Mõlema vanema perekonnanime andmine annaks voliniku sõnul võimaluse hoida ära lapse ja vanema erinevatest perekonnanimedest tulenevad kultuurilised, keelelised ja õigekirjalised probleemid.

Pakosta tõi näiteks olukorra, kui lapse isa on Suurbritannia ja ema Eesti kodanik. Eesti ja teise kultuuriruumi vanemaga perede laste puhul oluline jätta neile ka reisimisel teise vanema kultuuriruumis tuttava kirjapildiga nime kasutamise võimalus, sest kui isa perekonnanimi hääldatakse kirjapildist erinevalt, siis on lapsel Eestis ilmselt vaja tihedasti selgitada, et perekonnanime hääldus on erinev.

Kuna lapsel tohib olla ainult ühe vanema perekonnanimi, siis tekib paratamatult olukord, et kui lapsega koos reisib teine lapsevanem, siis on tal lapsest erinev perekonnanimi. Ka lapsevanemal on lisaülesanne selgitada ja tõendada, et ta on selle lapse vanem. «Kui lapsevanemad ei ole abielus, siis ei ole üldse võimalust, et saaks mõlema lapsevanema perekonnanime. See piirang ei ole eluliselt vajalik,» leiab Pakosta.

Vanem võiks saada võtta oma lastega sama perekonnanime

Pakosta hinnangul tuleks muuta eelnõu paragrahvi, mis lubaks abielu lahutamisel kas säilitada oma perekonnanime või võtta lahutatava või esimese abielu eel kantud perekonnanimi. Pakosta sõnul ei anna selline sõnastus võimalust võtta lahutades näiteks üle-eelmises abielus kantud perekonnanime. Pakosta sõnul võib tekkida võimalus, et näiteks üle-eelmises abielus kantud perekonnanime kannavad inimese lapsed. Sundolukorra loomine lastest erineva perekonnanime kandmiseks on Pakosta sõnul põhjendamatu.