Ekspert: vee piirnormide ületamine pole tavainimesele ohtlik

Kassinurme külas elav Kaie Poolakess on hädas nitraatidega reostatud kaevuveega, mida juua ei kõlba. Foto: Kristjan Teedema

Saasteainete piirnormid toidus ja vees on seatud niivõrd suure ettevaatusvaruga, et viimasel ajal tähelepanu keskmesse tõusnud reostuse piirnormi ületamise juhud ei ole kaugeltki olnud ohtlikud, ütles terviseameti keemialabori juhataja Aare Laht.

Nii nitraatide (Postimehe helendava kaevuvee lugu) kui ka pestitsiidide (Maalehe maasikakatse) piirnormi mõistmiseks peab Lahe sõnutsi teadma normi kehtestamise meetodit. Katseloomadele antakse pika aja jooksul kindlates madalates doosides uuritavat ainet ning tuvastatakse moment, millest alates hakkavad loomadel tekkima esimesed mürgituse märgid. Piirnorm saadakse loomadel esimese mürgistuse tekitanud doosi jagamisel sajaga.

«Sada on koefitsient, mis on sisuliselt ettevaatusvaru – ka ehituses tehakse ju sillad mitu korda tugevamad kui vaja,» selgitas Laht.