Väike samm, aga hüpe suur: inimene maandus Kuul

Buzz Aldrin Kuul. See foto koos kõigi kolme Apollo 11 meeskonnaliikme allkirjaga müüdi enam kui 21 500 dollari eest. Foto: SCANPIX

20. juulil möödub pool sajandit ajast, mil inimene astus esimest korda meie planeedi kaaslase Kuu pinnale. Ning pole vist kedagi, kes ei teaks astronaut Neil Armstrongi ajalukku suurte tähtedega öeldud lauset: „See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe inimkonnale.“

Algas see üritus külma sõja voogudes, kui president Kennedy kuulutas vaid 20 päeva pärast esimest USA mehitatud kosmoselendu 25. mail 1961 oma kuulsas kõnes Kongressile: „Me viime veel enne selle kümnendi lõppu inimese Kuule ja toome ta sealt ka ohutult tagasi!“ Suur veksel oli välja käidud ning alustati Apollo programmi. Päädiski see Kennedy lubaduse järgi siis, kui Apollo 11 maandumismoodul oli sooritanud eduka kuundumise ning Neil Armstrong ja teisena Buzz Aldrin toetasid jalad Kuu tolmusele pinnale.

Kirevaid fakte Apollo programmist

* 12 aastat kestnud Apollo programm oli maailma kalleim rahuaja kosmoseprogramm, see läks 1973. aasta vääringus maksma 25,4 miljardit dollarit (2018. aasta vääringus üle 112 miljardi dollari). Juba üksainus kuumooduleid kosmosesse vedanud kanderaketi Saturn V start läks maksma 375 miljonit dollarit. Ja nüüd võrrelgem seda USA suurima teadusfondi, National Science Foundationi aastase eelarvega, mis on 440 miljonit dollarit.

* Apollo programmi raames käis Kuu orbiidil 24 astronauti, neist Kuu pinnal tosin astronauti ja tagasi veeti sealt kokku 382 kg Kuu pinnase ja kivimite näidiseid, millest 75 protsenti on praeguseni hoiul Lunar Sample'i ehk Kuunäidiste laboratooriumis. Näidised on ühed iidseimad, mida teadlased on uurida saanud – nende vanus jääb vahemikku 3,2–4,6 miljardit aastat.

* Inimese Kuule viinud kanderakettide Saturn V loomise juht oli ei keegi muu kui kuulus Saksa raketiteadlane Wernher von Braun, kes Teise maailmasõja ajal oli Inglismaad ja eriti Londonit pommitanud rakettide V-1 ja V-2 looja. Saturn V oli tõeline titaan: 110,6 meetrit kõrge, läbimõõt 10,1 meetrit ning stardikaal 2700 tonni. Rakett neelas sekundis 15 tonni kütust ja arendas 160 miljonit hobujõudu võimsust.

* Alguses pidi von Brauni idee järgi kuunduma Saturnist suurem Nova-klassi rakett, mis pidi olema üüratu kütusevaruga, et hiljem Kuult minema lennata. Kuid see idee ei töötanud.