Eestisse kolinud kanadalane: Ida-Euroopas on praegu eriline aeg

Eestis elav Kanadalane Jean-Philippe Dumont. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kolm aastat tagasi suvel tuli Kanadast Quebecist pärit Jean-Philippe Dumont kaheks kuuks Eestisse, et näha, kas see võiks olla see riik, kus ta soovib kanda kinnitada. Mõni kuu hiljem naasiski ta juba siia plaaniga jääda.

Dumonti eristab enamikest siin elavatest välismaalastest see, et ta ei kolinud Eestisse armastuse, õpingute ega ka mitte karjääri pärast. «Eestis on midagi uut ja huvitavat ja see on ka põhjus, miks ma siia tulin,» selgitas Dumont, kelle jaoks oli atraktiivne siinne atmosfäär ja ka idufirma alustamise lihtsus. Nüüd siin elades vaimustab teda ka eestlaste ehedus.

«Kõik teavad, et eestlased on külmad ja nendega on keerulisem tuttavaks saada. Jah, alguses on veidi keerulisem seda jääd murda, aga kui jää on murtud, siis on sideme loomine väga lihtne,» sõnas ta ja lisas, et kui õnnestub side luua on see tõeline side.

E-hääletus aitas otsustada

Kanadalane oli varasemalt paar aastat Poolas elanud ning see istus talle hästi. Sellegipoolest lõppes tal Poolas tööleping ja ta pidi Kanadasse naasma. Peagi tundis ta et, igatseb siiski euroopalikku elustiili.

«Väärtused on siin teised. Kanadas tahavad kõik suuremat maja, suuremat autot, suuremat palka. Töö defineerib inimest ja kellegagi tutvudes on juba teine küsimus, mis tööd sa teed. Eestis küsitakse tutvudes kõike muud, kas või seda, mis tüüpi koerad sulle meeldivad,» naljatas ta. Samuti on Euroopa riigid väiksemad, ja linnadki pole tema sõnul nii laiali hajutatud nagu Kanadas.

Huvi Eesti vastu tekkis tal aga tänu eestlasest sõbrale, kellega ta ühel reisil tuttavaks sai.

«Ükskord kirjutasin talle, et ma tahaks Euroopasse tagasi kolida ja proovida oma ettevõtet alustada. Sõber ütles seepeale kohe, et Tallinnas on ju väga palju idufirmasid, see on õige koht äri alustamiseks,» sõnas ta ja lisas, et seepeale hakkas ta kõigepealt Eesti kohta uurima. Talle jäi silma e-residentsus, kuid ta polnud veel endiselt kindel, kas Eestis talle meeldiks.

«Siis lugesin veel, et avalik sektor areneb Eestis erasektorist kiiremini ja mõtlesin, vau! See on vist ainus koht maailmas, kus see on niipidi,» imestab ta endiselt.

Lõplik otsus Eesti kasuks tuli aga siis, kui ta ootas Kanadas kohaliku omavalitsuse valimistel valimisjärjekorras, et oma hääl anda. Ootamise ajal aega surnuks lüües võttis ta välja oma telefoni ja nägi, et eestlasest sõber oli kirjutanud ja küsis, kuidas tal läheb.

«Ütlesin, et ootan siin valimisjärjekorras ja pean siin veel nii 40 minutit passima. Sõber küsis seepeale, et mida? Päriselt? Kas te endiselt Kanadas seisate järjekorras, et hääletada? Kas sa ei saa siis häält lihtsalt internetis anda? Vastasin, et ei..» naerab ta nüüd tagasi mõeldes. Ta mõistis, et Eestis on toimumas huvitavad arengud, mida mujal pole.

«See hääletamise tõik pani jah, mind lõpuks otsustama,» kinnitas ta. Dumonti sõnul on Eesti hea koht ettevõtlusega tegelemiseks, aga ka lihtsalt elamiseks, sest asjaajamine on tavaelaniku jaoks lihtne. «Kui midagi on vaja, saab lihtsalt internetis eesti.ee lehele minna. Lähed oma ID-kaardiga sisse ja annad allkirja ja ongi kõik. Ei ole mingit keerulist ja segadusttekitavat süsteemi ja kümnete ankeetide täitmist,» kirjeldas ta.

Ida-Euroopa on erilisem

Küsimusele, miks on ta valinud Euroopasse elama tulekuks mõlemal korral Ida-Euroopa riigid Poola ja Eesti, vastas Dumont, et see piirkond on praegusel ajahetkel erilisem.

«Ma reisisin loomulikult Lääne-Euroopa riikidesse ka, aga elamiseks on Ida-Euroopa parem,» usub ta. Dumont selgitas, et talle meeldib vabadus ja vähene bürokraatia, aga Lääne-Euroopa riikides kipuvad olema väga paindumatud ja välja kujunenud süsteemid. Lõuna-Euroopas olevat aga palju üldist segadust ja bürokraatiat. Ida-Euroopas on tema hinnangul praegu aga eriline atmosfäär.

«Siin on selline transformatsiooni periood, kus igaüks saab ühiskonnale tagasi anda ja olla osa protsessist. Kui soovid midagi korda saata või muuta, siis siin on võimalik midagi päriselt ka ära teha,» selgitas ta ja lisas, et näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal on kõik nii välja kujunenud, et muutustele ei olda avatud.

Eestis seevastu oodatakse tema sõnul inimestelt ideid ja tegusid, et riiki paremaks muuta nii meditsiinis, tehnoloogias kui teistes valdkondades. «Eestis saab riigi ja ühiskonna arengus kaasa rääkida,» märkis Dumont.

Äri läks nässu

Dumonti idufirma katsetused läksid esialgu vett vedama, kuid ta pole kordagi kahetsenud, et Eestisse tuli.

«Kui ettevõtte tegemine ei läinud nii nagu lootsin, siis avasin ühiskontori. Aga see ka ei hakanud päris tööle,» selgitas ta ja lisas naerdes, et selline katsetamine ongi tavapärane ettevõtja elu. Selle aja jooksul kohtas ta aga ka oma praegust abikaasat, kellega neil on nüüd kolmekuune tütreke.

«Kui mu laps sündis ja äril ei läinud eriti edukalt, siis otsustasin mõneks ajaks pausi võtta ja nii-öelda isapuhkus võtta,» selgitas ta.

Dumonti jaoks on oluline, et ta saaks eesti keele selgeks ja suudaks tütre kasvades näiteks lasteaiast tulevast telefonikõnest aru saada. «Ega ma ei arvagi, et hakkan eesti keelt rääkima nagu Tammsaare. See keel on väga raske ja teistsugune, aga tahan vähemalt igapäevaelus hakkama saada,» selgitas ta ja lisas, et selles osas on välismaalastele õnneks abiks Eesti Keele Maja.

Kuigi ta ei julge öelda, et jääbki alatiseks Eestisse elama, näeb ta vähemalt praegu oma tulevikku siin. «Kui oled siin kellegagi sõbraks saanud, siis ta ongi päris sõber ja seda inimest saab usaldada,» ütles ta. Dumontile meeldib mõte sellest, et tema tütar kasvab üles sellises keskkonnas.

«Kui tal peaks kunagi tekkima rasked ajad, siis tean, et siin on inimesed, kelle peale ta saab loota. See on väga väärtuslik,» lisas ta.