Õiguskantsler Ülle Madise sõnul näitab ühe pere aastaid lahenduseta olnud reostunud kaevuvee juhtum, et mõni ametnik eelistab inimese mure lahendamise asemel seda menetleda. Sellist käitumist ei saa vabandada hirmuga, et kui riik ühe inimese mure ära lahendab, hakkavad teised äkki sama tahtma.
Madise: ametnik peab inimese mure lahendama, mitte seda uksest välja menetlema (5)
Milles on helendava kaevuvee juhtumi tuum, kus üks riigiasutus püüab probleemi teisele põrgatada? Meil on siis ikkagi liiga palju riiki, kui kaks asutust ei saa omavahel selgeks, kes peaks inimese mure lahendama?
Raske öelda, millal ametnike tahe ja julgus otsustada ära kadus. Ei taha ka üldistada, sest ametnikke on erinevaid. Meil on ka väga häid juhtumeid, kui näiteks üksi elava pensionäri vigane aadress on märgitud registris õigeks, ametnik on selle nimel bürokraatiatõkkeid ületades pingutanud ja pensionär on lõpuks toetuse kätte saanud. Või on puudega lapse mure leidlikult kõrvaldatud.
Aga kahjuks on ka teisi, nagu see helendava kaevuvee juhtum. Ametnikud ei sea sihiks inimese mure lahendamist, vaid selle oma uksest välja menetlemise. Ajada segast juttu, et see pole nende pädevuses, see pole nonde pädevuses. See pole üldse inimese asi teada, millise asutuse pädevuses mingi asi on. Õiguskantslerit ongi selleks vaja, et seda meelde tuletada. Selle juhtumi asjaolude väljaselgitamine ja olukorra lahendamine on nii keskkonnaameti kui ka keskkonnainspektsiooni ning tõenäoliselt ka omavalitsuse pädevuses. Kõigil on oma töö ja oma osa ja see pole mingi vabandus, et nemad ei saa üksi kõike ära teha. Riigis ei saa tihtipeale üks asutus kõiki asju ära lahendada. Aga saab võtta vastutava rolli, saab mitte enne järele jätta, kui asi on lahendatud.
Küsisite, kuhu on kadunud ametnike julgus. Nad peavad ju täitma seadust, mis julgust seal saab olla? Seadus ei salli loomingulisi lahendusi.
Vastupidi. Põhiseadus näeb ette, et inimese mure tuleb mistahes seaduslikul viisil ära lahendada võimalikult kiiresti ja sisuliselt. Kaevujuhtumi lahendamiseks on seadused olemas ja piisavad, et selgeks saada, kust reostus tuleb, reostajad korrale kutsuda ja vajadusel kaev korda teha.
Olen kuulnud väidet, justkui ei tohiks Kassinurme talu muret seaduse järgi lahendada, sest siis tahtvat teised ka maksumaksja kulul uut kaevu. Kui riik ei suuda põhjavee reostamist takistada, tulebki põhjendatud juhtudel ka teisi aidata – loomulikult. Kui keegi oma kaevuvee teadlikult rikub, ehitab septiku vm, mis ei vasta nõuetele, on seegi võimalik kindlaks teha ja sel juhul on inimene ise süüdi ja talle ei hüvitata midagi.