Vene saatkond nimetas Lihula samba taasavamise plaane provokatsiooniks

Lihula monument avati Tiit Madissoni eestvedamisel 20. augustil 2004. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Venemaa saatkond Tallinnas tegi täna avalduse, milles nimetas Lihula skandaalse mälestusmärgi taasavamise plaane provokatsiooniks ja langenute mälestuse teotamiseks.

«Saatkond mõistab hukka sellised provokatsioonid ja Eesti pinnal fašismi vastu võideldes langenute mälestuse teotamise,» teatas saatkond.

Venemaa saatkond märkis, et on korduvalt väljendanud muret Relva-SSis võidelnute ülistamise pärast Eestis. «Hoolimata sellest, et Teise maailmasõja lõpust on möödas palju aega ja peale on kasvanud uued põlvkonnad, elab mälestus Saksa fašistlikust türanniast ja hitlerlaste kuritegudest endiselt miljonite inimeste südametes,» kirjutas Vene saatkond.

Saatkond lisas, et eriti solvavana mõjub endiste SSlaste heroiseerimise katse aastal, kui tähistatakse 75 aasta möödumist Eesti vabastamisest fašistlikest röövvallutajatest.

Lääne Elu kirjutas nädalavahetusel, et Konservatiivne Rahvaerakond tahab Lihulas teisaldatud skandaalse ausamba taas püsti panna.

Mälestusmärk püstitati Tiit Madissoni eestvedamisel Lihula kalmistule 20. augustil 2004. Monumendil oli kujutatud Saksa mundris sõdurit ja sellel oli kiri «Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel».

Juhan Partsi valitsus otsustas lasta monumendi teisaldada. 2. septembri õhtul 2004 puhkesid samba teisaldamise ajal rahutused. Politsei hinnangul kogunes Lihula kalmistule päästeametnike ja politseinike tegevuse vastu meelt avaldama ligi 400 inimest, kelle tegevust püüdis ohjeldada 44 politseinikku. Inimesed hakkasid politseisõidukeid kividega loopima, mistõttu sai seitse autot suuri kahjustusi.

2002. aastal asus mälestusmärk Pärnus, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud kahetsusväärseks.