Reinsalu kavatseb protestida Tallinna vallutamisele pühendatud saluudi vastu

Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil. Foto: Tairo Lutter

Välisminister Urmas Reinsalu kavatseb välja kutsuda Vene suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi seoses Moskvas korraldatava Tallinna vallutamise aastapäevale pühendatud ilutulestikuga.

«Tänane teade Vene Föderatsioonis ilutulestiku korraldamise kohta Tallinna taasokupeerimise 75. aastapäeval on provokatiivne samm,» kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

«Teine maailmasõda tähendas Eesti Vabariigile nii natsliku Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni. 1944. aastal Saksa vägede lahkumise järel astus Tallinnas ametisse põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus,» jätkas minister.

Reinsalu sõnul ei ole Tallinna taasokupeerimise tähistamine saluudiga pidupäevana aktsepteeritav. «Palun välisministeeriumil puutuvalt sellesse sammu kutsuda välja suursaadik ning väljendada protesti Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas,» märkis minister.

«Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse katkematus on alus meie riiklusele nii täna kui homme. See samm on ümmarguse aastapäeva mõttes seda küünilisem, et tänavu on ka Molotov-Ribbentropi pakti 80. aastapäev,» lisas Reinsalu.

Kokku 17 ilutulestikku

Venemaa Lääne sõjaväeringkonna pressiteenistuse teatel korraldatakse tänavu ja järgmisel aastal Moskvas kokku 17 ilutulestikku, et tähistada nõukogude vägede eri riikide pealinnadesse jõudmise 75. aastapäeva.

Nõukogude väed jõudsid 22. septembril 1944 Tallinnasse ning Moskva nimetab seda päeva Tallinna vabastamise aastapäevaks. Eestis tähistatakse 22. septembrit vastupanuvõitlemise päevana, kuna just sel päeval 75 aastat tagasi kukutasid nõukogude väed Eesti seadusliku valitsuse.

18. septembril 1944 nimetas presidendi ülesandeid täitev Jüri Uluots ametisse koalitsioonivalitsuse, mida juhtis Otto Tief. See valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust käimas olnud sõjas.

22. septembril 1944 lehvis Pika Hermanni tornis Eesti sinimustvalge lipp ning Saksa väed olid pärast kokkupõrkeid eestlastega linnast juba lahkunud.

Samal päeval hõivasid Punaarmee üksused Tallinna. Pika Hermanni torni heisati punalipp ning algas Nõukogude Liidu järjekordne okupatsioon Eestis.

Sellel nädalal tähistatakse Vilniuse vallutamist

Selle nädala laupäeval korraldatakse Moskvas saluut Vilniuse vallutamise 75. aastapäeva tähistamiseks.

Suurtükiväemarssal Mihhalkini nimeline kaardiväe üksik saluudidivisjon annab Moskvas Vilniuse linna Saksa fašistlike anastajate käest vabastamise päeval Moskvas saluudi, teatas Venemaa Lääne sõjaväeringkonna pressiteenistus. Laupäeval kell 22 lastakse Poklonnaja mäelt Moskva taevasse rohkem kui 50 eri tulevärki.

Saksa sõjavägi hõivas Vilniuse 24. juunil 1941 ja 1115 päeva hiljem 13. juulil 1944 lõi punavägi selle sealt jälle välja. Esimene Vilniuse vallutamise saluut korraldati 1944. aastal.

2019. aastal lastakse Moskvas aupauke veel Bresti (28. juuli), Kaunase (1. august), Chișinău (24. august), Bukaresti (31. august), Tallinna (22. september), Riia (13. oktoober) ja Belgradi (20. oktoober) vallutamise puhul. 2020. aastal tähistatakse Varssavi (17. jaanuar), Budapesti (13. veebruaril), Bratislava (4. aprillil), Viini (13. aprillil), Berliini (2. mail) ja Praha (9. mail) vallutamist.

Tänavu on Moskvas olnud saluut juba Odessa (10. aprill), Sevastopoli (10. mai) ja Minski (3. juuli) tagasivallutamise puhul.