:format(webp)/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12162765t1ha2ab.jpg)
Peaminister Jüri Ratas lükkas ümber oma Läti kolleegi väite, justkui oleks Eesti rikkunud aktsiisipoliitika kokkulepet Lätiga.
Ratas kinnitab: aktsiisilepet Lätiga pole sõlmitud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu nädalat enne seda, kui Läti parlament jõudis tänase otsuseni langetada kiiresti kange alkoholi aktsiisi, ütles Läti peaminister Arturs Karinš, et mõne aasta eest sõlmisid Eesti ja Läti kokkuleppe, et Läti tõstab Eesti tasemele lähenemiseks alkoholiaktsiisi. Karinši sõnul rikkus Eesti nüüd aktsiise langetama asudes Lätiga sõlmitud kokkulepet ning Lätil ei jää muud üle kui vastata samaga.
Seejärel teatas siseminister Mart Helme valitsuse pressikonverentsil, et mingeid siduvaid, fikseeritud, allkirjastatud kokkuleppeid ei ole.
Selle kokkuleppe kohta esitas peaminister Ratasele kirjaliku küsimuse ka reformierakondlane Aivar Sõerd, kes uuris, millised on Lätiga sõlmitud kokkuleppe tingimused, kes selle allkirjastas ja milliseid kohustusi Eesti võttis.
Peaminister Ratas vastas, et valitsus ei ole sõlminud Lätiga siduvaid kokkuleppeid ühiseks alkoholiaktsiisi tõstmiseks, langetamiseks ega alkoholi aktsiisimäärade kooskõlastamiseks.
«Välisministeeriumi andmetel ei ole Eesti sõlminud välissuhtlemisseaduse alusel ühtegi välislepingut ega muud õigusakti Lätiga alkoholiaktsiiside ühtlustamiseks või nende kooskõlastamiseks, mis kohustaks valitsust vastavat välislepingut ja selle eelnõud riigikogule esitama,» kirjutas Ratas.
Küll aga lisas ta, et endine tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kirjutas 2017. aasta 8. detsembril alla kolme Balti riigi ühiste kavatsuste memorandumile, millega Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku ühistes kavatsustes vähendada alkoholi- ja tubakatarbimist ning edendada tervisliku toitumise poliitikat. «Ühiste kavatsuste koostöömemorandumi puhul ei ole tegemist välislepinguga välissuhtluse seaduse mõttes ega valitsustevahelise kokkuleppega,» täpsustas Ratas.
Tema kinnitusel kutsub memorandum üles riike teavet vahetama, kuid ei kohusta teavitama aktsiisimäärade muutmisest.