Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Viipekeele vahendusel laulupidu «kuulanud» kurt: mul sees kõik pulbitseb, see on väga ülev tunne

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Seekord sai laulupeost ehedalt osa ka kurtide kogukond. Laulukaare ees tõlgiti esmakordselt kohapeal kõik laulud ja ka muusika viipekeelde. Kurtide kogukonna liige Sirle ja viipekeele tõlk Külli Terras-Masing rääkisid Postimehele, mis tunne on muusikat visuaalselt kogeda ning kuidas seda tõlkida neile, kes pole kunagi muusikat kuulnud.

«Ma olen varasemalt laulupidu ainult telekast vaadanud ilma muu infota. Ma lihtsalt vaatasin, aga aru muidugi ei saanud. Aga praegu on siin tõlk ja ma saan visuaalselt seda tunnetada, mul on täiesti kananahk peal,» kirjeldas esimest korda laulupeole tulnud vaegkuulja Sirle oma tundmusi.

Ta on väga tänulik, et kurtide kogukonnale on antud selline uskumatu võimalus laulupeol osaleda ja seda kogeda.

«Ma ütlen ausalt, et mul sees kõik pulbitseb, see on väga ülev tunne. Ma ei kuule, aga ma ikka ju näen, mis siin toimub ja see kõik kokku annab üleva tunde.Ma tunnen seda ühtekuuluvustunnet, et ka meie väike kogukond saab suurde kogukonda kuuluda, eestlaste hulka,» ütles ta.

Viipekeele tõlk Külli Terras-Masing selgitas, et esiteks peavad tõlgid edasi andma laulude sõnalise poole, millist mõtet tahetakse edasi anda. Samuti kirjeldavad tõlgid muusikalist poolt, kuidas see muusika kõlab, kuidas ta voolab ja jookseb.

«Nii me tõlgimegi kõik need emotsioonid, et kuidas seda laulu lauldakse, kas seda venitatakse või siis (lauldakse) hästi kiiresti ja mis ovatsioonid tulevad publikust vastu,» sõnas Terras-Masing. 

Laulude ja muusika tõlkimise ettevalmistamine oli tema sõnul kõigi kohal olnud viipekeeletõlkide jaoks kuudepikkune töö.

Märksõnad

Tagasi üles