Enam kui 100 000 inimest kinkisid Eestile väärilise juubelipeo

Foto: AFP / Scanpix

Lõpuühendkooris laval seisnud enam kui 22 000 laulja silme all kustus täna õhtul XXVII laulupeo «Minu arm» tuli. Pühapäevasest juubelipeo kontserdist sai koos lauljate ja muusikutega osa üle 100 000 inimese. 

XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens ütles pärast kontserti, et ilusamat pidu kui lõppenud juubelipidu on raske ette kujutada. «Ühendkoori ees seista on ülem ja väga vastutusrikas tunne ning ma tundsin kohustust iga teose õnnestumise ees. Kõik, mis täna toimus oli nii liigutav ja ma olen tohutult tänulik kõigile, et kes selle õnnestumisesse andsid,» rääkis Perens.

Perensi kontserdijärgsed emotsioonid ja tänu olid suunatud ka ilmataadile ning kõikidele lauljatele ja muusikutele, kes kinkisid lavalt eesti rahvale väga ilusad esitused. «Pärt Uusberg ütles paar päeva tagasi, et me oleme oma muusikaga võimelised ilma parandama.»

Laulupeo üks emotsionaalsemaid hetki oli see, kui lauljate nõudmisel tuli kordusele laulupeo avakontserdil kõlanud Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri laul «Üksi pole keegi», mida lauljad ühiselt koos laulupeole tulnud publikuga taas laulsid. 

Küsimusele, kas Tauno Aintsi kirjutatud ühislaulust «Üksi pole keegi» võiks saada uus laulupidude hittlugu, vastas avapäeva muusikajuht Siim Selis, et ta väga loodab seda, kuna teose sünniteekond on olnud väga pikk. «Algsest ideest kasvas välja isegi rohkem kui me oodata osanuks, isegi muusikavõõras publik on selle väga hästi vastu võtnud. Siinkohal saadan tänusõnad Urve Tinnurile, kelle poeesia andis algimpulsi selle teose sünniks,» rääkis Selis.

Juubelilaulupeo tipphetkeks kujunes helilooja Pärt Uusbergi juhatatud laulupeokantaat «Igaviku tuules», mida ta ka ise juhatas. Oodatult läks see lugu ka kordamisele ning tõenäoliselt saab sellest tulevikuski laulupidude repertuaari oodatud ehe, mis oma sügava ja igikestva sõnumiga laulupeo põhiväärtustega imeliselt haakub.

Kordamisele tulid ka pea kõik ühendkooride esituses kõlanud laulud. Tõnis Mägi laulis oma «Ilus oled, isamaa» kordusesitluses laulupeolistega kaasa. Ühendkooride esituses kõlasid teistkordselt ka rahva poolt armastatud Peep Sarapiku «Ta lendab mesipuu poole», mida juhatas Vaike Uibopuu, kes selle laulu üldlaulupidude kavasse omal ajal tõi. Samuti Ülo Vinteri «Laul põhjamaast», mida juhatas Tiia-Ester Loitme ning René Eespere «Ärkamise aeg», mida juhatas Ene Üleoja. Eriliseks kujunes laulupeo traditsiooniline lõpulaul, Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm», mida juhatas Gustav Ernesaksa õpilane ja lähedane kolleeg maestro Olev Oja, kes lisaks kõigele tegi seda  laulutaadi enda dirigendikepiga. 

Lõppenud XXVII laulu- ja XX tantsupidu «Minu arm» oli Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta tippsündmus. Tänavu möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu «Minu arm» kunstilised toimkonnad ja korraldajad tänavad kõiki, kes juubelipeol aitasid teoks saada ning ootavad kõiki järgmisele üleriigilisele laulu- ja tantsupeole 1.-3. juulil aastal 2022, kui toimub XIII noortepidu.