Šveitslased laulupeol: Eesti laulupeo traditsioon sai alguse hoopis Šveitsist

Laulupeole on tulnud esimest korda ka šveitslaste koor Vocalino Wettingen, kes on selgeks õppinud eestikeelsed laulud. Koorijuht David Rosseli sõnul tuldi laulupeole kogema siinset erilist atmosfääri, aga ka nägema elavat laulupeo traditsiooni. Nimelt olevat eestlaste laulupeo traditsioon alguse saanud hoopis Šveitsist.

Šveitsist pärit kooris ei räägi keegi sõnagi eesti keelt, kuid väliseestlasest sõber aitas neil laule ja hääldust õppida. Eesti keele häälduse õppimine oli alguses keeruline olnud, kuid soov laulupeole tulla oli sellegipoolest suur.

Dirigent David Rossel selgitas, et praegusel ajal enam Šveitsis laulupidusid ei ole, kuid 19. sajandil sai kogu laulupeo traditsioon alguse just Šveitsist.

«Laulupidude traditsioon on tegelikult alguse saanud Šveitsist 1825. aastal, kust see liikus Saksamaale ning baltisakslaste kaudu Lätti ja Eestisse. Šveits oli tegelikult laulupidude traditsiooni algataja,» sõnas Rossel.

Tema sõnul on ainult eestlased teinud laulupeost nii suure sündmuse, nagu see praegu on.

«Traditsioon sai alguse Šveitsist, aga kahjuks Šveitsis ei toimu see enam nii suurejooneliselt. Aga on tore näha, et Eesti jätkab endiselt Šveitsi unistust laulupeost,» sõnas ta.

Rossel kinnitas, et tema koor plaanib laulupidu ka tagasi Šveitsi viia. «Oleme mingis mõttes lauluepo ristiisad ja ristiemad,» ütles ta.