/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/11/07/823798t1h2e98.jpg)
Päästekomandode ümberkorralduse eesmärgiks on parandada komandode elupäästevõimekust.
Elupäästeteenust hakkab saama rohkem inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks on vaja, et võimalikult paljudes komandodes oleks vähemalt neljaliikmeline valvevahetus või väiksema riskiga piirkondades pidev kolmeliikmeline vahetus.
Päästeameti andmetel suureneb koosseis 47 komandos, väheneb 18 komandos, suletakse üheksa komandot ja seitsmes komandos jääb koosseis samaks. Kava kohaselt hakkab riiklikke komandosid olema senise 81 asemel 72.
Aasta ringi vähemalt minimaalse elupäästetevõimekusega (vähemalt kolmeliikmeline meeskond) komandosid hakkab olema senise 41 asemel 66 ja aasta läbi vähemalt neljaliikmelise valvega päästekomandode arv tõuseb seniselt 26-lt 53-le (need arvud ei ole liidetavad – toim).
72 komandost 66-l on väljasõiduvalmidus ühe minuti jooksul ning kuue komando valmisolek on tagatud osalise koduse valve abil. Nendeks on Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Nõva, Tõstamaa ja Värska komando.
Ümberkorralduste tulemusena hakkab päästeameti analüüsi järgi elupäästvat teenust 1–15 minuti jooksul saama 93 protsenti elanikkonnast, mis on ligikaudu 121 000 inimese võrra rohkem kui praegu. Siiani oli see suhtarv 84 protsenti elanikkonnast.