Poolte komandode päästevõimekus on näiline

Illustratsioon: Repro

Selleks et tugevdada teisi päästekomandosid, suletakse tuleval aastal tõenäoliselt üheksa komandot, kelle koormus on väike ja kel pole piisavat päästevõimekust. Näiteks pole seal pooltel päevadel päästjaid üldse tööl või on valves üks inimene, kellest õnnetuse korral kaugeltki ei piisa.

Päästekomandode sulgemine on paljude jaoks emotsionaalne küsimus, ent tegelikult tehakse seda pragmaatilistel kaalutlustel. Analüüside järgi peaks üheksa komando sulgemise arvelt tugevdatavad komandod suutma pakkuda paremat teenust ehk inimeste elusid päästa. Praegu saavad sellega hakkama vaid pooled Eesti päästekomandod.

«Meil on praegu 81 komandot, millest ligikaudu pooled on sellised, kus meeskonna koosseis kas terve aasta vältel või mingi osa aastast on alla kolme liikme,» rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. «See aga tähendab, et päästjad ei tohi minna ohtlikusse keskkonda sisse, väljastpoolt kustutades põleb aga hoone üldjuhul maani maha.»

Et tagada päästjate turvalisus, on optimaalne meeskonnaliikmete arv neli. Kui minnakse tuld kustutama, peaks põlevast majast väljapoole jääma sama palju mehi, kui neid sisse läks. Üks välja jäänud päästja tegeleb sisenenute turvalisusega ja teine tegeleb kannatanutega, suhtleb kiirabi ja politseiga ning toimetab pumba juures.

Ühest mehest pole abi

Vaid erandjuhtudel on võimalik tegutseda kolme mehega. Kahega pole aga üldse lubatud põlevasse hoonesse siseneda, sest kui päästjatega peaks seal midagi juhtuma, pole kedagi, kes nad välja tooks.

«Nüüd on meil eesmärk olukorda parandada, aga meil pole võimalik inimesi tööle juurde võtta,» nentis Tammsalu. Raha lihtsalt pole ning seda kulub palju varustuse ostmiseks. Tammsalu tõi näiteks, et päästeametil on 76 paakautot, millest 70 vanus on üle kolme­kümne aasta. Neile ei tehta enam varuosasidki.

«Lisaks on kümne-viieteistkümne aasta trend, et inimesed kolivad linnadesse ja osa komandode koormus on nii palju langenud, et mõni päästja on aasta jooksul käinud ainult ühel tulekahjusündmusel,» selgitas Tammsalu. Seetõttu täiendataksegi üheksa suletava komando arvelt neid piirkondi, kus elanikke on rohkem.

Tammsalu sõnul ei teadvusta inimesed sageli, millise teenuse nad komandost saavad, ning praegune turvatunne on tihti vaid näiline.

«Sa tead küll, et seal on komando, aga tulekahju korral nad hoonesse sisse minna ei saa ja ühe mehega ei ole võimalik ka liiklusavarii puhul kedagi autost välja lõigata,» märkis Tammsalu. «Reaalselt pole turvalisust paljudes neis piirkondades ka praegu.»

Ta möönis siiski, et nimetatud üheksa päästekomando vahetus läheduses elavate inimesteni päästemeeskond pärast muudatust enam nii kiiresti ei jõua.

«Aga reaalses turvalisuses väga palju muutusi ei toimugi,» rõhutas ta. «Näiteks Valga piirkonnas läheb tõenäoliselt sulgemisele Puka komando, aga tugevdame Tõrva, Otepää, Valga ja Mustla komandot. Sest kui praegu oleks Puka komando kõrval tulekahju, siis sinna hoonesse saaks sisse minna alles siis, kui tuleb Tõrvast meeskond.»

Ka Tõrvas pole praegu alati kolme meest tööl, kuid pärast Puka komando kinnipanemist olukord muutub ja tulevad neljamehelised vahetused. Selleks et tagada ühes vahetuses nelja mehe töölolek, on vaja 22 töötajat.

Ajapiir 15 minutit

Tammsalu rääkis, et nimetatud üheksast komandost on mõned praegu tegelikult pool aastat suletud. «Näiteks Sakus töötab kaks meest, aga tagamaks üks mees vahetuses peab komandos töötama viis-kuus inimest,» selgitas ta. «See tähendab, et pooltel päevadel aastas on see komando suletud.»

Täbaras seisus on ka Emmaste komando, kus töötab viis inimest. Lisaks sellele, et nad ei suuda graafikut katta, viibivad inimesed ühe kuu aastast puhkusel ja paraku jäävad vahel ka haigeks.

«Päästjad on ise öelnud, et parem on sündmuskohale mitte minna (olukorras, kus valves on ebapiisavalt inimesi – toim), sest kui on tulekahju ja hoones on inimesed sees, siis ilmselgelt on inimesed paanikas,» rääkis Tammsalu.

«On tekkinud juhuseid, kus päästja on öelnud, et ta ei saa üksinda sisse minna, ning ta on peaaegu sunniviisiliselt hoonesse visatud. Ja on ka neid, kes on öelnud, et oleksid peaaegu peksa saanud,» lisas ta.

Abi andmisel mängib mõistagi suurt rolli aeg. Tammsalu sõnul on 15 minutit see piir, mille järel hakkab ellujäämise tõenäosus kiiresti vähenema. Ja reeglina teatatakse hajaasustatud piirkonnas tulekahjust alles siis, kui naabrid näevad kuma.

«Tavaliselt on nii, et kui seal piirkonnas teatab tulekahjust mitte inimene ise, vaid keegi teine, siis on üldjuhul 90-protsendine tõenäosus, et keegi on sisse jäänud, sest juba enne helistamise aega on see 15 minutit läbi,» ütles Tammsalu.

Tema sõnul seatigi ümberkorralduste eesmärgiks see, et 15 minuti jooksul saaks elupäästvat teenust rohkem inimesi kui praegu. Selleks et aga kõigini jõuda 15 minuti jooksul, peaks meil olema 115 komandot.

Viie aasta jooksul on suletud 17 komandot. Samal perioodil on tulekahjude arv kahanenud üle 50 protsendi ja tuleõnnetustes hukkunute arv on vähenenud umbes saja inimese võrra.

Tammsalu sõnul mängib siin rolli ennetustöö ja inimeste teadlikkuse tõstmine. Näiteks on peamised tulekahju tekkepõhjused kodus suitsetamine ja hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, mille vastu saavad kõik midagi ette võtta.