/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/31/29796t1h1818.jpg)
Venemaa alalise esindaja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) juures Roman Kolodkini hinnangul tuleks Teise maailmasõja järel Läänemerre uputatud keemiarelvi jälgida Läänemere ökoloogilise seire raames.
Vene esindaja OPCWs: Läänemerre uputatud keemiarelvi tuleks jälgida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolodkin märkis intervjuus BNSile, et keemiarelvi on uputatud mitte üksnes Läänemerre, vaid ka paljudesse teistesse meredesse ning pika aja vältel oli sõjalisest seisukohast väärtuse kaotanud keemiarelvade uputamine laialdaselt levinud maailmapraktika, mida kasutati mitte üksnes Euroopas, vaid ka Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.
«Keemiarelvade keelustamise konventsioon ei hõlma keemiarelvi, mis on uputatud enne 1985. aastat. Mis puutub Saksamaa keemiarelvadesse, mis uputati Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia kokkuleppe kohaselt pärast sõda Läänemerre, siis jõudsid ökoloogilist olukorda uurinud Venemaa eksperdid järeldusele, et ökoloogiline foon vastab seal tervikuna normile. Seejuures võiksid katsetel neid keemiarelvi kätte saada ekspertide hinnangul olla negatiivsed tagajärjed Läänemere keskkonnale,» lausus Kolodkin.
Tema sõnul oleks praktilisem tegutsemise viis Läänemere ökoloogiline seire ning kõigi selle aspektide arutamine Läänemere regiooni riikide keskkonnakaitsealase koostöö raames.
«Venemaa alalisel esindusel OPCW juures on kolleegidega Baltimaadest uputatud keemiarelvade probleemiga seoses töised kontaktid. Septembris osales meie diplomaat sellele teemale pühendatud rahvusvahelisel seminaril, mille korraldas Vilniuses Leedu välisministeerium. Selle ürituse käigus arutati muu hulgas Leedu algatatud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni uputatud keemiarelvade mõjust keskkonnale,» sõnas Kolodkin.
OPCW loodi aprillis1997 ÜRO toetusel. Organisatsioon tegeleb keemiarelvade kasutamise keelu ja keemiarelvade varude likvideerimise kontrollimisega, keemiarelvade leviku tõkestamisega ning koostöö edendamisega rahumeelse keemia vallas. Organisatsiooni peakorter asub Haagis. Eesti on OPCW liige alates 1999. aastast.