Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Linnar Priimägi: juhi sünd ja surm (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnar Priimägi, kultuuripsühholoog.
Linnar Priimägi, kultuuripsühholoog. Foto: Madis Sinivee

XX sajandi mitmed suured juhid loovutasid enamat kui oma elu või riigi. Nad loovutasid ajaloo. Võib-olla endist viletsamatele, aga loovutasid. Millest algab juhi allakäik?

Kõige tähtsam juhiomadus on karakter, selgroog. See tähendab eelkõige julgust mitte ainult sõltumatult mõtelda, vaid ka oma mõtted välja ütelda. Peale selle läheb tarvis visadust ning järjekindlust, et need mõtted ellu viia, hoolimata raskustest ja vastuseisust. Jätkuma peab energiat ja riskivalmidust.

Teine tähtis omadus ─ tahe, mis muudab isikliku karakteri üldiseks, poliitiliseks. Muudab mõtte teoks. Üks on õiget asja teada, teine see asi tahte jõul teostada. Juht ei vaja mitte üksnes tahtejõudu, vaid ka jõudu tahta!

Puud tuntakse tema viljast. Inimest ei hinnata mitte selle järgi, mida ta tahtis, vaid selle põhjal, mis ta suutis ära teha. Kolmas juhikvaliteet ongi suutlikkus, praktiline võimekus kaasata mõttekaaslasi ning juhtida neid tulemusele. Viljatu tahe lõpeb iseendasse. Näita edu!

Ning neljas, mis kolme eelmist seob ─ õnnenaeratus. Õnne peab olema! Peab tabama selle saatusliku hetke, mida kreeklased nimetasid kairos’eks. Elu söödab õige momendi ette ja siis tuleb tast kinni haarata, ei tohi käest lasta, maha magada. Selleks on vaja nii julgust, tahet kui ka edu visiooni.

Need on neli juhiomadust, millest räägib Kolmanda Reich’i propagandaminister Joseph Goebbels oma artiklis «Der Führer» (22.04.1929). ─ Kes oleks eelöeldule vastu vaielnud, kui ma poleks paljastanud autorit?

Tagasi üles