/nginx/o/2019/07/04/12326287t1hc4e8.jpg)
Juuni algul Tartus Raadi mõisapargis süüdatud XXVII laulu- ja XX tantsupeo «Minu arm» tuli jõudis pärast 33 päeva kestnud teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinnasse. Kokku sai juubelitulest enam kui 450 peatuses osa ligi 100 000 inimest. Täna õhtul kell 19 jõuab tuli Kalevi staadionile XX tantsupeo avaetendusele.
1. juuni päikesetõusul kell 4.18 läitsid juubelipeo kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See oli muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läideti. Tule süütasid legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, XXVII laulupeo peadirigendi Peeter Perensi ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ning nende lähedaste kolleegidega.
Edasi toimetas 28-liikmeline Tule Tulemise Akadeemiline Meeskond ehk Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist moodustunud saatjaskond tule Saaremaale. Uisulaeval Moonland liikus tuli edasi Hiiumaale, sealt Läänemaale ning läbi Pärnu ja Rapla maakonna Lõuna-Eestisse, kus läbiti tulega teekonna kõige lõunapoolsem paik ehk Valgamaal asuv Hargla küla.
Võrumaal Haanja kõrgustikus asuva Suure Munamäe jalamil tõusis tuli teekonna kõrgeimasse puntki ehk 258 meetri kõrgusele. Ida-Virumaal laskus tuli ligi kilomeetri pikkustesse Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi maa-alustesse käikudesse. Läbi Kesk-Eesti sõitis tuli põhjapoolsemasse peatuspunkti Prangli saarele. Samuti käis tuli oma teekonnal üle piiri Valkas õpetaja Jānis Cimze haual ja Cimze seminaris ning Venemaal Petseri rajooni jäävas Saatse saapas.
Tuld kanti edasi mitmete erisuguste liikumisvahenditega, sealhulgas jalgsi ja joostes, jalgrattal, autoga, tsikliga, võrriga, tuletõrjeautoga, kastiautoga, maanteemuhuga, tasakaaluliikuriga, hobuse ning hobuvankriga, rull- ja puusuuskadel, laeval, purjekal, lappaja, kakuaami, inimjõul liikuva parve, käsidresiini ja kaitseliidu soomukiga.
Tule Tulemise tehnilise meeskonna juhi Jaak Korteli sõnul kasutati teekonnal praktilistel kaalutlustel nelja kuni viit tõrvikut, lisaks eraldi tuulekindlat gaasilaternat. "Rahvarohkete kogunemiste jaoks loodi ka kolmas võimalus ehk suur gaasi peal töötav tulealus, mille pealt on tuli ka kaugemale näha ning sellelt on võimalik inimestel suurematel kogunemistel ka tuld oma tuleasemega kaasa võtta," rääkis Kortel.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuhi Sten Weidebaumi sõnul tekkis sel korral maakonnast maakonda liikudes väga paljudel inimestel võimalus peotulest osa saada. "Tule teekonda planeerides uskusime, et sellest teekonnast kujuneb kultuurilooline retk läbi terve Eestimaa. Nüüd tagantjärele vaadates võib öelda, et iga maakond oli tõepoolest pingutanud selle nimel, et märgata ja väärtustada nii tuntumaid kui ka vähem tuntuid paiku sellel teel," rääkis Weidebaum. Ta lisas, et suurt rõõmu teeb see, et teekond kulges paljuski just väiksematel teedel, kuhu argipäeva peateid mööda ühest linnast teise tuhisedes tihti ei satu.
"Mis selgelt seda teekonda meenutama jääb, on ühine tunne, et see tuli oli igal pool oma ja oodatud. Tuld austati ning tulega kohtumise hetked olid emotsionaalsed ja eluks ajaks meelde jäävad. Tahaksin öelda tuhat tänu kõigile neile inimestele, kes tule teekonnast moel või teisel osa said ja seda korraldada aitasid," ütles Weidebaum.
Kokku tehti erinevates kultuuriloolistes paikades üle 450 peatuse ja ühtekokku läbiti 4200 kilomeetrit. Maakondadest kõige enam liikus tuli Tartumaal – kokku 493,5 kilomeetrit. Tuli käis vallast valda ja käest kätte tehes 33 päevaga tiiru peale kõigile Eesti valdadele ja kihelkondadele. Iga maakond andis peotule piduliku rituaaliga järgmisele üle kahe maakonna piiril hommikul kell kümme. Igas maakonnas viibis peotuli kuni kolm ööpäeva.
Tuli käis näiteks Carl Robert Jakobsoni, Rudolf Tobiase, Eduard Tubina, Veljo Tormise, Karl August Hermanni ja Konrad Mägi sünnikodus, samuti Ants Üleoja, Hirvo Surva ja Gustav Ernesaksa kodukohas. Veel külastati Juhan Liivi hauda, emakeelepäeva isa Meinhard Laksi mälestuskivi, koolmeistri ja helilooja Robert Hanseni ning tantsuõpetajate Helju Mikkeli, Ullo Toomi ja Anna Raudkatsi kalmusid ning paljude teiste kultuuri- ja loomeinimestega seotud märgilisi paiku.
Tule Tulemiseks valmis ka interaktiivne kaart, mille loomiseks sõitis Saaremaa ettevõte NaviCup varakevadel läbi kogu tule teekonna iga käänu ja aiataguse, et kaart saaks võimalikult täpne. Äpi arendaja Asko Berensi sõnul tehti äpiga kogu teekonna jooksul kokku 4509 pilti. "See on õige pisut rohkem kui tule teekonnal kilomeetrid kokku," rõõmustas Berens. Pilte saab näha laulupeo äpis Tule Tulemise kaardil. Selleks tuleb avada huvipakkuv peatuspaik, mille all avaneb ka pildigalerii.
Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo esimesele etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul pärast rongkäiku. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul.
aastal sai Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga.
Kokku läbis tuli 33 päeva jooksul 4200 kilomeetrit:
2.–3. juuni Saaremaa
4. juuni Hiiumaa
5.–6. juuni Läänemaa
7.–8. juuni Raplamaa
9.–11. juuni Pärnumaa
12.–13. juuni Viljandimaa
14.–15. juuni Valgamaa
16.–17. juuni Võrumaa
18.–19. juuni Põlvamaa
20.–22. juuni Tartumaa ja Tartu linnas
23.–24. juuni Jõgevamaa
25.–26. juuni Ida-Virumaa
27.–28. juuni Lääne-Virumaa
29.–30. juuni Järvamaa
1.–3. juuli Harjumaa