Eesti XVI laulu- ja tantsupidu: küll on hea, et meil on Tuljak!

XVI laulu- ja tantsupidu Foto: Raamat Laulupeod Postimehega

Postimees avaldab katkendeid Postimees Kirjastuse poolt välja antud laulupidude ajaloost kirjutavast raamatust «Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses».

Toimumiskoht: Tallinna lauluväljak

Toimumisaeg: 16-18. juuli 1965.a.

Üldjuhid: Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Ants Kiilaspea, Alfred Karindi, Harald Uibo, Arvo Ratassepp, Lembit Verlin, Richard Ritsing, Karl Leinus, John Tungal,  Heino Kaljuste, Kuno Areng, Uno Järvela, Aksel Pajupuu, Neeme Järvi, Heino Rannap, Leopold Vigla, Jaan Kääramees, Voldemar Lemmik ja Helmut Orusaar

Korraldaja: Üldlaulupeo Peakomisjon ja Üldlaulupeo Büroo

Tulge, tulge kõik peole,  sünnimaa sünnipäevale!

Tallinn, 16.–17.7. (Meie erikorrespondendilt telefoni teel.)

/---/ Reede õhtul valisid 7 mulgi kuubedes meest peopaigaks Tallinna Komsomoli-nimelise staadioni. Nende pasunate hääl ja helletaja kutse

„… tulge, hellad, tulge, vennad,

meie mängudemurule!”

tõid kohale ei vähem ega rohkem kui 5342 tantsijat. Puhkpillipuhujaid tervenisti 100 orkestrit, kes liitusid 2200-meheliseks koondpereks. Niisugust võimu ja väge ei olnud ühelgi mineviku pillimehel ega ühelgi mineviku neiuhõikel. Kuid neil ei onud varuks ka nii väärt kutset nagu tänastel kutsujail:

„Tulge, tulge kõik pidule,

Sünnimaa sünnipäevale!”

Nii nad seal murul kutsuvad ja kaja sellest kaigub kaugele. Läbi mitme-setme metsa, üle järvede ja metsade, mägede ja kõrbete. Ning kohale on tulnud teiste liiduvabariikide esindused, külalised välismaalt ja oma vabariigi piirest vaatajaid sedavõrd, kui staadion vähegi mahutab.

Tulnud on NLKP Keskkomitee Presiidiumi liige, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. I. Mikojan. Kohal on EKP Keskkomitee esimene sekretär J. Käbin, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Müürisepp, Ministrite Nõukogu esimees V. Klauson ning teised vabariigi partei- ja valitsusjuhid. Tugev on aplaus, mis kaigub neile vastu igast staadioni äärest …

Helletuse kaja kaob televisioonimasti taha ja kohe võtavad väljaku enda alla tantsijate hulgad. Üle terve muru moodustub kiri „1940”. Koorkõne alustab saateteksti /---/.

Selleks ajaks, kui kõnekoor on jõudnud „Narva merelt elektri tuua kolkakülasse Vändra laantes”, on ka tantsijad kujundanud aastaarvu 1965.

Sõna saab vabariigi Ministrite Nõukogu esimees V. Klauson.

Seejärel alustavad tantsu need, kes tulevikus jätkavad praeguste täiskasvanute töid ja tegemisi, 2500 last on tulnud kodumaa sünnipäevapeole. /---/

Läti rahvatants „Sumalinas” polkaga lahkuvad nooremad segarühmad ja juba on asemel naisrühmad. Siis on kord vanemate segarühmade käes. Valgevene „Linake”, tadžiki „Zang”, vene „Ketike”, gutsuuli „Sõel” – niisugust repertuaaririkkust ei olnud nendel, kes kunagi ammu käisid kiigemäel. Ei vist olnud siis mehemõtet ega neiujalga, kes oleksid hakkama saanud kas või mõne otseste naabrite tantsuga. Või siiski! Vahest mõni taplustest vangiks veetu hiljem tantsis omi tantse ja andis nõnda eeskuju Ugandi ja Sakalamaa noortelegi. Sest taplusi tuli noil aegadel ikka ette. ka naabrite vahel. Nii et isegi tants ei saanud rahulikul moel tulla teisele maale, külla naabritele. /---/

Mida lähemale lõpule, seda kaunimaks näivad minevat tantsud, seda rohkem nad sütitavad vaatajaid. Enam ei hoita imetlust endale ega sosistata naabrile. /---/

2200-meheline koond-puhkpilliorkester marsib väljakule. Peo finaal on lähedal. Tulevad ka kõik teised rühmad. 2200 meest mängivad „Tuljakut”, peaaegu 5500 tantsivad seda. Tantsivad mitte väikeste rühmade kaupa, vaid ühtse suure rühmana, kes liigub ümber orkestri. See on väga võimas pilt. See oli väga võimas pidu.

Silmade ees keerlevad kõikide tähtsamate kihelkondade peorõivad. Kahvatud, kahvatud on nende kõrval moodsad kleidid ja ülikonnad. Tunduvad kõige igapäevasemate töörõivastena, mida nagu ei sobikski tõelise peorõivaga kõrvutada.

Küll on hea, et meil on „Tuljak”. Selle monoliitset liikumist jälgides tunned kõige paremini, et täna on siin koos kogu maa oma saadikute kaudu, et täna pidutseb siin kogu rahvas – üksmeelne ja tugev, Põhjaranniku valgete linnade Maardu, Kunda, Kohtla ja Ahtme ehitaja, isade ulmade täitja.

E. Uuk

(Edasi, nr 140, 18. juuli 1965)