Eesti XII laulupidu: kiri seltsimees Stalinile

Eesti XII laulupidu Postimehes Foto: Raamat Laulupeod Postimehega

Postimees avaldab katkendeid Postimees Kirjastuse välja antud laulupidude ajaloost kirjutavast raamatust «Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses».

Toimumiskoht: Tallinna lauluväljak

Toimumisaeg: 27.–29. juuni 1947. a

Üldjuhid: Tuudur Vettik, Gustav Ernesaks, Alfred Karindi, Riho Päts ja Leopold Vigla

Korraldaja: üldlaulupeo peakomisjon ja üldlaulupeo büroo

Kiri seltsimees Stalinile

Kallis seltsimees Stalin!

26 000 lauljat ja 70 000 kuulajat, XII Eesti üldlaulupeost osavõtjat, saadavad Teile, Nõukogude Liidu rahvaste juhile ja eesti rahva parimale sõbrale, oma tulised tervitused.

78 aastat tagasi rajas eesti rahvas massiliste laulupidude traditsiooni. Esimene laulupidu, mis oli esimeseks eesti rahva ja tema rahvusliku kultuuri olemasolu tõenduseks, andis tõsise poliitilise löögi saksa võimule Eestis ja eesti rahva saksastamise püüetele. Pidu kujunes võimsaks saksavastaseks meeleavalduseks. Ühes sellega pani esimene laulupidu aluse üha suurenevale laulukooride liikumisele eesti talurahva ning tööliste seas. Laulukooride massilise liikumine on sellest ajast olnud eesti rahva vabadusvõitluse lahutamatu osa. Pikki aastaid saksa mõisnike kui ka tsaarivõimu surve all olnud eesti rahva seas osutusid laulukoorid rahvaorganisatsiooni vormiks ja progressiivsete ideede levitamise vahendis. Laulukooride liikumisega ühenduses arenes ka rahvalik, eesti rahvamuusikale rajatud eesti helikunst.

Kodanliku võimu ajal läks meie koorikultuur allamäge. Kodanlus hakkas rääkima suurte laulupidude korraldamise ebaotstarbekusest, eesti rahva koorikultuuri ummikust. See oli eesti rahva ja tema kultuuri laimamine.

Saksa okupatsiooni ajal oli laulukooride tegevus nagu iga muugi töö rahvamajades ja klubides keelatud. Pärast saksa sissetungijate väljaajamist Nõukogude Eesti piiridest Nõukogude Liidu võidukate relvastatud jõudude poolt alustasid uuesti tööd ka eesti rahva laulukoorid. Veel enne lõplikku võitu saksa fašismi üle hakati Eesti NSV-s ette valmistama käesolevaks üldlaulupeoks.

Üle kogu vabariigi on meie lauljad täna kokku tulnud eesti rahva rõõmu ja töövaimustust laulus demonstreerima. Laulupeoga me tähistame oma rahva võite. Saksa fašistlike sissetungijate purustamine Nõukogude Armee poolt andis lõplikus võidu ka eesti rahvale saksa orjastajate üle, kes olid rõhunud meie rahvast 700 aastat. On saavutatud võit rahvavaenuliku ja meie poolt vihatud eesti kodanluse üle. Nõukogude korra kindlustamine ja sotsialistliku majanduse ja kultuuri ehitamine on meie suured võidud. Neist võitudest laulame meie oma lauludes. Meie laulame vabast sotsialistlikust tööst. Stalinliku viie aasta plaani teostamisega astub meie noor nõukogude vabariik tõsise sammu edasi oma majanduslikus ja kultuurilises arengus. Viie aasta plaani teostamine paneb vastutusrikkad ülesanded igale Eesti NSV töölisele, talupojale ja haritlasele. Meie, lauljad ja kuulajad, eesti töötava rahva pojad ja tütred, tõotame täna Teile, seltsimees Stalin, et täidame auga ja ületame stalinliku viie aasta plaani ja kutsume kogu eesti rahvast üles täitma käesoleva aasta rahvamajandusplaani enne tähtaega, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevaks.

Me oleme oma tööd teinud tuntavaid edusamme. Meie tööstus ületas plaani 1945. ja 1946. a. meie põllumajandus tuleb samuti edukalt toime oma ülesannetega. Meie koolide ja rahvamajade, raamatukogude ja teaduslike uurimisasutiste võrk on tunduvalt ületanud sõjaeelse taseme.

/---/ Algaval laulupeol esitatakse eesti koorilaulu klassika kõrval rohkel arvul eesti nõukogude heliloojate uusi teoseid, mis lühikese ajaga on saanud populaarseiks rahvahulkades. Teie auks laulame sellel suurel massikontserdil laulu, mis tuleb meie rahva südame põhjast:

„… lauludki laseme kõlada

suurele juhile, sõbrale,

kes meie päevi elu on ehitand,

kes meie päevi on parandand,

iluaegu kes alustand,

rõõmupäevi kes rajand.”

Kallis seltsimees Stalin!

XII üldlaulupidu tiivustab meie rahvast veelgi ennastsalgavamale tööle ja võitlusele, mobiliseerib töötajate hulgad meie ees seisvate sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete kõige kiiremaks teostamiseks. Tõotame teile, seltsimees Stalin, et me anname kogu oma jõu selleks, et meie vabariik muutuks üheks kõige eesrindlikumaks vabariigiks Nõukogude Liidus.

Kõlagu eesti töörahva helisev laul!

Elagu võimsa sotsialismimaa, NSVL rahvaste vankumatus orus!

Elagu meie tark juht, õpetaja ja sõber suur Stalin!

(Postimees, nr 153, 3. juuli 1947)