Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Eesti X üldlaulupidu: ühendav laul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
X laulupidu Postimehes.
X laulupidu Postimehes. Foto: Raamat Laulupeod Postimehega

Postimees avaldab katkendeid Postimees Kirjastuse välja antud laulupidude ajaloost kirjutavast raamatust «Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses».

Toimumisaeg: 23.–25. juuni 1933

Toimumiskoht: Laulupeoplats Tallinnas (praegune Lauluväljak)

Üldjuhid: Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik, Verner Nerep ja Raimund Kull

Korraldaja: Eesti Lauljate Liit

ÜHENDAW LAUL

Täna hakkavad Tallinna merekaldal kõlama järjekorralise üldlaulupeo helid. Jaanilaupäeva pärastlõunal avatakse Eesti 10. laulupidu. Laulupidude juubelilaulupidu, kuigi ka wiimane laulupidu 1928. a. kandis juubelilaulupeo nime, tol korral wabariigi 10 a. kestwuse mälestuseks.

Kas peaksime siinkohal jälle kord hakkama meelde tuletama laulupidude tähtsust Eesti vahwa ja tema kultuuri arenguloos? Kas peaksime jälle hakkama üles lugema seda wõrdlematut osa, mis laulul ja selle nimel korraldatud pidudel olnud etendada eestlaste elus viimaste aastakümnete jooksul!

Iga eestlane teab seda, iga eestlane peaks sellest juba olema kuulnud.

Laulul ja laulupidudel on eestlase südames aukoht. Ei midagi muud seisa ta hingele lähemal kui laul. Lauldes on eestlane kasvatanud tugewaks oma waimse selgroo, lauldes on ta kinnitanud oma kanda isaisade maal. Jääb kaugeteks aegadeks püsima Tartu laulupeo peokõne pidaja tabaw wõrdlus: Eesti rahwas on end iseseisvaks laulnud.

Laul on Eesti rahwast ühendanud, laul on teda ka ülendanud, ja selle laulu nimel tulewad neiks päewiks jälle kokku tuhanded ja tuhanded, küll lauljate ning mängijatena, küll kuulajatena. Tulewad kõige mure ja häda kiuste, tulewad waatamata kitsastele aegadele suuremal arwul kui kunagi warem. Eks kõla üllatusena, et praegusel ajal üldlaulupeost osavõtjate arw on tõusnud rekordini! See ju kõneleb selgemini kui ükski muu wäide, kuidas eestlane hindab laulupidu.

Laul on meie rahwast ühendanud minewikus. Seda ühendawat mõju wajame nüüdsel ajal aga eriti. Killunenult ja wastoludesse sattunult waatab üks teisele kõõrdi. Ainult wastaseid ja waenlasi näeme üksteises iga wähemagi lahkmõtte pärast! Õhk meie ümber oleks nagu mürgitatud kõige halvemaga.

Laul peletab kõik pahad waimud ja halwad mõtted. Laul peab mõnekski ajaks eemale kihutama kõik lahkhelid, kõik pahandused.

Laul ühendab. Laul ülendab. Laul kannab meid kõrgema ja parema poole.

Sellepärast soowime sügawamast südamest 10. üldlaulupeole kõige paremat kordaminekut. Soowime õnne neile wanadele, kes juba mitmendat ja mitmendat korda lähewad laulupeole rõõmu wälja walama; soowime waimustust ja tuld nendele tuhandetele noortele, kellel laulupeoteekond esmakordselt jalge all. Soowime tulist tahtmist kõigile, kelle süda ja hing seotud laulupeoga!

M.

(Postimees, nr 144, 23. juuni 1933)

Tagasi üles