/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/07/06/6864215t1h53d3.jpg)
Lillepood süüdistas konkureeriva lillepoe teinud ekstöötajaid ärisaladuse varguses, kuid Harju maakohus mõistis süüdistatud õigeks.
Lillepood süüdistas alusetult oma ekstöötajaid ärisaladuse varguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi asutasid lillepoes töötavad naised konkureeriva lillepoe ning kasutasid oma äri alustades ära oma endise tööandja ärisaladust.
Süüdistuse järgi valmistusid naised lillepoes töötades salaja ette oma äri alustamist ning pidasid oma tööandja ärisaladust ja töövahendeid kasutades salajasi läbirääkimisi erinevate hankijate ning klientidega, et need oma loodud firmasse BloomEst üle võtta.
Naiste endne tööandja hindas nende tekitatud kahju 179 057 euro peale.
Kohus leidis, et oma lillepoe teinud naiste tegevuses ei olnud mitte midagi ebaseaduslikku ja mõistis nad kolmapäeval kogu süüdistuse ulatuses õigeks.
Naiste kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande ütles, et kohus nõustus kaitsjatega, et süüdistuse saanud naised ei ole võõrast ärisaladust õigustamatult kasutanud, vaid tuginesid enda äri loomisel puhtalt isiklikele teadmistele ja pikaajalisele kogemusele selles valdkonnas.
«Samuti asjaolu, et Horticom OÜ varasemad tarnijad ja kliendid eelistasid koostööd uue äriühinguga ei ole etteheidetav meie klientidele, vabas majanduskeskkonnas võib igaüks valida, kellega koostööd teha. Pigem peaks sellisel juhul ettevõte, kelle töötajad lahkuvad, vaatama eelkõige peeglisse, mitte asuma otsima põhjuseid lahkujate süüdistamiseks,» märkis ta.
BloomEst-i kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs ütles, et kahjuks tuleb seda ikka ette, et endise tööandjaga konkureerima asunud töötajaid hakatakse alusetult süüdistama ärisaladuse kasutamises.
«Reeglina on selliste avantüüride eesmärk kahjustada uue tekkinud konkurendi mainet ning lootus kaotatud klientide tagasisaamiseks. Tänane kohtuotsus võiks saata signaali, et karistusõigus ja kriminaalmenetlus ei ole õiged vahendid enda ärihuvide realiseerimiseks,» ütles ta.