Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Austria andis Eestile välja kellapoe röövis kahtlustatud Ukraina «külalisesineja»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Politseiauto.
Politseiauto. Foto: Urmas Luik

Juuni lõpus loovutasid Austria võimud Eestile 29-aastase Ukraina kodaniku, keda kahtlustatakse mullu juulis Tallinnas toime pandud kellapoe röövis. Toona langes röövlite saagiks 63 000 euro väärtuses käekellasid. 

Eelmise aasta 31. juulil sai politsei kell 14.20 teate, et Väike-Karja tänaval tungisid kaks meest kellapoodi, lasid teenindajale gaasi näkku, lõhkusid kapiklaasi, võtsid kaasa käekellad ja põgenesid. Kahju oli 63 000 eurot.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Varese sõnul reageeris politsei röövlite tabamiseks suurte jõududega, hakates Tallinna erinevates piirkondades kontrollima mitmeid inimesi ja aadresse, kuid toona ei õnnestunud kahtlustavaid kinni pidada.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud jätkasid tööd kuriteo avastamiseks. «Suhtlesime paljude tunnistajatega, kogusime sündmuskohalt ja selle lähedalt tõendeid. Uurimise käigus vaadati läbi ja salvestati videomaterjali rohkem kui 50 erinevast Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses asuvast turvakaamerast,» rääkis Hisko Vares.

Varese sõnul võib läbi vaadatud videomaterjali pikkust võrrelda umbes saja «Tõe ja õiguse» filmiga. Videomaterjali läbivaatamiseks, analüüsimiseks ning esialgse pildi ettesaamiseks kulus uurijatel üle kolme nädala.

«Lõpuks kandis sihipärane töö vilja ning uurijatel õnnestus taastada kurjategijate liikumistrajektoor Tallinna kesklinnas nii mitu päeva enne röövi, röövi ajal kui ka pärast toime pandud kuritegu,» kirjeldas politseinik.

«Nende sihitu liikumine ja välimus viitasid sellele, et tegemist ei ole kohalike inimestega. Palusime abi teiste riikide ametivendadelt, jätkasime tõendite kogumist ja analüüsimist kohapeal ning selgitasime välja, et röövi konkreetsed toimepanijad olid külalised välismaalt. Politseinikud tuvastasid, et välismaalasi abistasid röövi toimepanemisel kohalikud kurjategijad,» lisas Vares.

Põhja prefektuuri politseinikud pidasid kohalikud kaasosalistest abistajad kaalukate tõendite alusel mõned kuud pärast röövi toimepanemist kinni ja nad on juba oma karistused kätte saanud. Praeguseks on ka mõlema röövis kahtlustatava välismaalase isikud kindlaks tehtud. Neist üks peeti kinni Austrias Eesti palvel Euroopa vahistamismääruse alusel ning loovutati Eestile juuni lõpus.

«Teise mehe kinnipidamine on vaid aja küsimus,» ütles Vares, kelle sõnul näitab see juhtum ilmekalt, et pikaajaline töö viib sihile.

Politseinik toonitab, et viimase kümne aasta jooksul ei ole ükski Tallinnas toimunud juveeli- ja kellapoe röövidest jäänud avastamata.

«See peaks olema selge signaal välismaalt, põhiliselt Leedust, Ukrainast, Lätist ja Moldovast tulnud «külalisesinejatele», et niisugused katsed ennast Eestis ära ei tasu,» ütles Vares.

Ta jätkas: «Tavaliselt teeme röövi toime pannud isikud kiiresti kindlaks, ehkki tõendamisprotsess võib aega võtta. Meil on väga hea koostöö teiste Euroopa riikide sarnaseid kuritegusid uurivate politseiüksustega ja info liigub väga operatiivselt.»

Eestis toime pandud röövimiste arv on aastast aastasse vähenenud. «Jõhkraid ette kavatsetud röövkallaletunge tavakodanike vastu praktiliselt ei esine. On üksikjuhtumeid, kuid röövidest elatuvaid kurjategijaid Eesti ei ole. Kindlasti on sellele kaasa aidanud karmim karistuspoliitika röövijate suhtes, kes teavad väga hästi, et röövi toime panemine toob endaga kaasa väga põhjaliku uurimise ning selliste kuritegude avastamise protsent on väga kõrge,» rääkis Vares.

2018. aastal toimus 2008. aastaga võrreldes viis korda vähem röövimisi. Mullu registreeriti 154 röövimist, millest valdav enamus pandi toime tänaval kannatanu abitut seisundit ära kasutades, näiteks oli kannatanu joobes. Röövimises süüdimõistmise korral ootab kurjategijaid ees 2–15 aastat vangistust.

Tagasi üles