Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Tallinna külastas külma sõja aegne NATO juhtimislaev (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
USA sõjalaev Mount Whitney Muuga sadamas.
USA sõjalaev Mount Whitney Muuga sadamas. Foto: Eero Vabamägi

Kolmapäeval lahkub Muuga sadamast eelmisel nädalal saabunud Ameerika Ühendriikide sõjalaev USS Mount Whitney.

Tegemist on ligi 190 meetrit pikkuse Blue Ridge klassi juhtimislaevaga. Laeva meeskonnas on 325 liiget ning see on relvastatud Phalanx 20mm lähikaitse raketitõrjesüsteemidega. USS Mount Whitney on sõjaliste operatsioonide juhtimiseks ja toetamiseks varustatud tipptasemel side-, infokogumis- ja juhtimistehnikaga. Laeval on ka helikopter, mis on mõeldud nii inimeste kui varustuse transpordiks kui ka päästetöödeks, peamiselt merel.

Mount Whitney ahtritekil seisab helikopter, mida kasutatakse nii varustuse transpordiks kui päästetöödel.
Mount Whitney ahtritekil seisab helikopter, mida kasutatakse nii varustuse transpordiks kui päästetöödel. Foto: Eero Vabamägi

Laeva kaptenikajutis on suur pilt Whitney mäest, mille järgi laev oma nime on saanud. Samuti mäetipus oleva kalju küljest lahti löödud kild, mille üks meeskonnaliige sealt kaasa tõi.

Seinal on laevale nime andnud Whitney mäe pilt, kapten näitab selle taustal mäetipust toodud kaljutükki.
Seinal on laevale nime andnud Whitney mäe pilt, kapten näitab selle taustal mäetipust toodud kaljutükki. Foto: Eero Vabamägi

Laeva kapteni Cassidy Normani sõnul on laev ehitatud 50 aastat tagasi. «Tollal peeti laevaehituses silmas just külma sõja võimalikke arenguid ja seetõttu me oleme väga rahul, kui teenistuskohustused toovad meid Läänemerele ja mitte Aafrika rannikule. Sest laeva jahutussüsteem toimib mereveega ning Aafrika palavuses pole sellest suurt kasu,» lausus Norman.

Mount Whitney kapten Cassidy Norman.
Mount Whitney kapten Cassidy Norman. Foto: Eero Vabamägi

Laeva roolikambris on masinaruumile korraldusi edastav telegraafiseade, mille sarnast kasutati laevadel juba sadakond aastat tagasi.

Klassikaline seade, millega roolikambrist masinaruumi korraldusi edastatakse.
Klassikaline seade, millega roolikambrist masinaruumi korraldusi edastatakse. Foto: Eero Vabamägi

Laevas on 325 meeskonnaliiget, kellest valdav enamus elab üsna kitsastes tingimustes. Magamisruumides on kolmekordsed narid ning ühes ruumis on 50-60 inimest.

Meeskonna elamistingimused on pehmelt öeldes spartalikud - mitmekümnekesi kitsastes kolmekordsete naridega ruumides.
Meeskonna elamistingimused on pehmelt öeldes spartalikud - mitmekümnekesi kitsastes kolmekordsete naridega ruumides. Foto: Eero Vabamägi

Mount Whitney üks olulisemaid detaile on laevakell. «Kui mõnel meeskonnaliikmel sünnib laps, siis võetakse kell oma kohalt alla ja kasutatakse seda lapse ristimisvaagnana. Kõigi selle abil ristitute nimed on graveeritud kella sisepinnale,» selgitas esimene ohvitser Alex McMahon.

Mount Whitney laevakell, mida kasutatakse aeg-ajalt ristimisvaagnana. Kella sisepinnale on graveeritud kõigi ristitute nimed.
Mount Whitney laevakell, mida kasutatakse aeg-ajalt ristimisvaagnana. Kella sisepinnale on graveeritud kõigi ristitute nimed. Foto: Eero Vabamägi

Kell on tema sõnul ka seetõttu väga oluline detail, et kui laev ükskord maha kantakse, siis see on võibolla ainus asi, mis kindlasti säilitatakse. «See on üks ilus tükike mereväe ajalugu,» lausus McMahon.

Ta ise kuulis Eestist ilmselt tunduvalt varem kui teised temavanused ameeriklased. Sest selles keskkoolis, kus ta õppis, olevat raamatukogu juhatajaks olnud president Toomas Hendrik Ilvese ema.

Märksõnad

Tagasi üles