Sündide arv on tänavu kahanenud kümnendiku võrra

Beebi Foto: SCANPIX

Sündide arv jääb tänavu ilmselt alla 15 000, mis on mullusega võrreldes ligi 1000 võrra väiksem ja tähendab 2006. aasta tasemele langemist.

Siseministeerium avalikustas täna novembrikuise registreeritud sündide arvu - 1133, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 159 võrra väiksem. Sünde on aga tänavu olnud pea igal kuul aasta varasemaga võrreldes vähem.

Statistikaameti vanemstatistik Kalev Noorkõiv ütles, et kuud on erinevad – kevadel ja suvel on tavaliselt sündide arv suurem, sügisel-talvel ikka sündimus väiksem. «Tänavu seitsme esimese kuu jooksul oli registreeritud sündide vähenemine üle 800 võrra, aga august-september-oktoober oli umbes samal tasemel kui eelmisel aastal,» märkis ta.

Novembrikuise 160 sünni võrra vähenemise valguses võib tema sõnul aga arvata, et sel aastal jääbki sündide arv Eestis alla 15 000, mis on laias laastus tuhande võrra eelnenud aastast väiksem.

«Neli aastat püsis sündide arv 16 000 ligidal, üks aasta tuli isegi 16 000 täis. Nüüd langeme siis 2006. aasta tasemele,» sõnas Noorkõiv. «Võib oletada, et masu on mõjutanud,» oli ta põhjuste arvamises lakooniline.

Eelmisel aastal oli iive küll 35 võrra positiivne, aga Noorkõivu sõnul ei tähenda see veel, et toimuks rahvastiku taastootmine. «Iive oli positiivne peamiselt suremuse vähenemise arvelt. Sel aastal tuleb aga iibes ilmselt mitmesajane miinus,» tõdes vanemstatistik.

Vahepealne kuhjumine

Tallinna Ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur Allan Puur soovitas aastapõhiseid sündide arvu muutusi küll hoolikalt tähele panna, kuid samas ka mitte väga suureks puhuda. «Inimeste elus ei ole aasta või paar pereloome seisukohalt väga pikk aeg, seetõttu on ka rahvastikuprotsesside puhul tähtsamad pikemaajalised suundumused. Need ilmutavad end aga 5-10 aasta või veelgi pikemate ajavahemike lõikes,» ütles ta.

«Üks võimalik seletus võib-olla olla, et Eestis on viimased paar vahepealset aastat püsinud sündimus masu kontekstis suhteliselt kõrge - eestlaste summaarne sündimuskordaja kerkis masu ajal üle 1,7 lapse. Võimalik, et selle taseme taga on olnud sündide teatav ajastuslik kuhjumine – lapsed sündisid viimastel aastatel väiksemate intervallidega kui näiteks 2000. aastate esimesel poolel ning nüüd saab see «tihendusefekt» lihtsalt läbi,» arutles Puur.

Ta tõi võrdluseks kõrgetasemelise sotsiaalkaitse ja heaolusüsteemiga Põhjamaid, kus 1990. aastatel võis näha sündimuses ka suuremaid kõikumisi. Rootsis olid kõikumised nii ulatuslikud, et kirjanduses võrreldi seda ameerika mägedega (roller-coaster fertility).

«Sellegipoolest on Põhjamaad Euroopa kontekstis pikemaajalises vaates suhteliselt kõrge ja stabiilse sündimusega riigid. Oleks vist pisut ebaloogiline eeldada, et kui kõik muud ühiskonnanähtused on dünaamilised, peaksid rahvastikunäitajad muutumatuna paigal püsima,» lisas rahvastikuteadlane.