/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
Täna kogunes riigipea kutsel Riigikaitse nõukogu, mis keskendus Eesti e-riigi tuleviku teemadele. Ühe olulise järeldusena otsustati, et riik peab aktiivselt otsima võimalusi nii küberturvalisuse kui krüptograafia-alaste võimekuste suurendamiseks.
President Kaljulaid: peame infoturvalisuse tagamiseks tegema täiendavaid investeeringuid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogus tehti ülevaade 2017. aasta ID-kaardi kriisi järel kokkulepitud tegevuste hetkeseisust, mida on arutatud kahel varasemal istungil. Tulevikuteemadest keskenduti nii e-riigi kestliku rahastamise kui võtmetähtsusega kompetentside arendamise vajadustele.
«Tehnoloogia kiire areng paneb ka meid pingutama. Meie e-riik toimib, see on jätkuvalt maailma parim, kuid me peame pidevalt võidu jooksma selle valdkonna parimatega ja selleks on vaja teha otsuseid. Üheski teises riigis ei ole e-riik elutähtsaks teenuseks, aga Eesti inimesed ei lepi enam paberil asjaajamisega, mistõttu meil ei ole sellele alternatiivi. Seetõttu peamegi mõtlema näiteks krüptograafia-alaste teadmiste ja oskuste täiendavale väljaarendamisele riigis. Samuti on võtmetähtsusega laiemalt infoturbe ja küberturvalisuse võimekuste täiendamine, milleta paraku ei saa e-riik olla kestlik,» sõnas president Kaljulaid pärast nõukogu istungit.
Istungil lepiti ka kokku, et väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister tuleb aasta lõpuks välja ettepanekutega riigi krüptograafia- ja infoturbe valdkondade tugevdamiseks. «Minister Kert Kingo võttis oma südamele, et nende teemadega aasta lõpuks välja mõelda, kuidas võiksime kõige paremal moel edasi liikuda,» ütles Kaljulaid.
Nõukogu liikmed said ka ülevaate järgmiste aastate e-riigi eelarvevajadustest nii jooksvate kulude katmiseks kui uuteks investeeringuteks.
Riigikaitse nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ning kaitseväe juhataja.
Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures ning nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.