«Otse Postimehest» peaprokurör Perling rahapesuskandaalist Helmele: ma olin sel ajal kodune

Viimasel ajal on teravalt fookusesse tõusnud riigi peaprokurör Lavly Perling, kelle ametiaeg lõpeb 30 oktoobril ja kes on väljendanud valmisolekut ka uueks ametiajaks kandideerida. Sellele on tugevat vastuseisu väljendanud nii EKRE kui ka mitmed anonüümseks jääda soovivad advokaadid.  Luubi all on ka kriminaalasi Danske Banki rahapesust ja arengutest niinimetatud Savisaare kohtuprotsessis jpm.

Miks te tahate veel üheks ametiajaks peaprokuröriks saada?

Sellepärast, et üksjagu tööd oleks veel teha ja ametisse nimetamisel ma sõnastasin oma kaks prioriteeti, need on lapsed ja majandus. Kuidas paremini kaitsta kannatanuid, kuidas alaealisi paremini erikohelda, kuidas majanduskeskkonda aidata, olgu selleks korruptsioon või organiseeritud kuritegevus, kuidas selles vallas oleks riik efektiivsem. Üksjagu oleks nendest samades suundades veel edasi teha ja mis seal salata, tahaks ära näha täisdigitaalse kriminaalmenetluse Eestis.

Samas tööaeg on 5 aastat, miks te ei jõudnud selle aja jooksul kõik oma asjad ära teha.

Eks ongi palju tehtud, aga see töö ei lõpe, sest seda raportit, et tänaseks on kuritegevus likvideeritud, ei tule kuni inimloomus on selline nagu ta on ja kõike saab teha edasi.

Äkki oleks parem valida peaprokuröri üheks, aga pikemaks perioodiks, näiteks 7 aastaks?

 Küsimus, kas üldse kõrged riigiametnikud peaksid olema korduvvalitavad, kindlasti ta on mõtlemise kohta ja seda on ka arutatud, et 7-8 aastat oleks parem variant, aga las see jääda teiste otsustada.

Kas vastab tõele, et te olete kohtunud peaminister Jüri Ratasega, kes on teile kinnitanud, et selle ametikoha te saate?

Ei vasta tõele. Me oleme põgusalt seda rääkinud möödaminnes ja ikka peaprokurör ja peaminister räägivad, aga sellist kinnitust pole olnud.

Olete te siseminister Mart Helmega kohtunud?

Jah, ma olen Mart Helmega kohtunud, aga need kohtumised on olnud põgusad ja keskendunud prokuratuuri tegevusele,saavutustele, väljakutsetele, mitte minu ametiajale.

On ta  teile otse öelnud, et te olete näiteks poliitiliselt kallutatud või tulnud välja mõne muu etteheitega?

No las need neljasilma vestlused jäävad neljasilma vestlusteks. Kõik need vestlused on olnud meeldivad ja mul ei ole nende pinnalt kellelegi midagi ette heita.

Aga mis te arvate, miks EKRE poliitikud nii jõuliselt teie vastu töötavad?

Teate, see on poliitiline otsus ja ma ei tahaks seda ülemäära siin kommenteerida, sest see peabki nii olema demokraatlikus riigis, et valitsus peab selle otsuse tegema ja las nad tevad seda rahulikult ilma minu kommentaarideta.

Siim Kallas kirjutas viimases Eesti Ekspressis, et kui EKRE suudab blokeerida teie jätkamise, siis uus valitav peaprokurör jääb EKRE-le  tänu võlgu ja rõhutas, et võlad tuleb teatavasti tagasi maksta. Kas see ei ole ühe poliitiku poolt ohtlik mõttearendus?

Eestis on prokuratuur sõltumatu ja mul on selle üle väga hea meel ja ma loodan, et sõltumata sellest, kes on uue peaprokurör, jääb prokuratuur sõltumatuks ja julgeks, kes julgeb minna ühsikonnas olluiste asjadega kohtu ette.

Aga kui minna edasi Siim Kallase mõttearendusega, siis tekib küsimus, et kas eelmised valitsuserakonnad ootasid ka mingit võla tasumist teie peaprokuröriks panemise eest 5 aastat tagasi?

Ei ole keegi peaprokuröridest kellelegi midagi võlgu jäänud, sest prokuratuur on sõltumatu ja kui vaadata neid otsuseid, siis nendel on kõikidel taga õigulikult kaalutud otsused, ei midagi poliitilist. Aga see on väga huvitav teema, sest prokuratuuri sõltumatusest ja mõjutamisest räägitakse rahvusvahelisel tasemel hästi palju, see ei ole midagi Eestile iseäralikku. Igal riigil on oma lugu rääkida, kuidas sisepoliitika, aga ka meedia mõjutab kõrgkorruptsiooniasjade menetlemist jne.

Kas te olete oma ametiajal kunagi tundnud poliitilist survet?

Ei, ma olen olnud üle 20 aasta prokurör ja mingit telefoniõigust, et keegi helistab ja survestab või ütleb, kuidas otsus peaks olema tehtud, ei ole. Täanpäeval ei ole teema, millega prokuratuuri mõjutada, mitte see, et keegi helistab ja kallutab poliitiliselt, vaid prokurtauuri ja uurimise võimekusest, seadusandlusest ja sellest, kui palju neile ressursse antakse, sellest sõltub märksa enam. Kui ei ole jõudu.

Kas täna võib öelda, et näiteks rahapesu uurimiseks ei olnud piisavalt jõudu?

Minul on hea meel, et tänaseks poliitiline tasand väga selgelt teadvustab seda, et see on tõsine teema, et rahvusvahelise peitkuritegevusega võitlemiseks on vaja ressursse. Mina julgen peaprokurörina sellel teemas kaasa rääkida aastast 2014 lõpust, mil ma sellesse ametisse astusin. Saan kinnistada, et see on olnud oluline valdkond. Aga ma olen töötanud ka juhtiva riigiprokurörina ja seega ma saan öelda, et prokuratuuri jaoks oli teema oluline juba aastatel 2008, 2009, mil esimesed suured rahad ka arestiti, algasid esimesed suured rahvusvahelised rahapesu uurimised.

Aga seda te tunnistate, et tegelikult prokuratuur magas õigel ajal maha rahapesu tähtsusest aru saamise, mis puudutas Danske Banki juhtumit?

Rahapesu vastane võitlus on väga paljude organisatsioonide koostöö ja kõik algab panga enda tulemüürist. Võibolla tulnuks koostööd rohkem teha, võibolla oleks pidanud riskide maandamised teistmoodi olema maandatud. Prokuratuur on õigussüsteemi viimane ahel, kes saab otsused vastu võtta, kui tal on kvaliteetne analüüs all ehk siis saab otsustada, mis menetlusega teha.

Ehk siis rahapesu andmebüroo ei olnud tasemel?

Mina ei näita mitte kellegi peale sõrmega, et pigem tasub mõelda sellele, mis aeg see oli ja seda on väga palju arutatud.

Aga kas see on piisav põhjendus, et kõik toimus nii ammu. Küsimus on 200 miljardi suuruses kahtlases rahas, mis läbis 2007-2015 Danske Banki, aga keegi ei pannud seda isegi tähele, ühtegi kriminaalmenetlust ei alustatud?

Alustati ikka kriminaalmenetlusi, aga küsimus oligi, et seadusandlik ruum oli hoopis teine, võimalused väiksemad. Alustati kriminaalmenetlusi ja ka Browderi avalduse alusel on menetlus alustatud.

Mis küll lõpetati.

Jah, see on ilmselge näide, et kui ei toeta seadusandlus ja ei ole piisavalt jõudu taga menetlustel, siis ei jõuta kohtu kohtu ette. Aga prokurörid on andnud oma parima.

Kas prokuratuur lõi mõnes mõttes peale Ateka Resouce ja Anton Geri 100-miljoni eurose rahapesukriminaalasja kaotamist Riigikohtus käega, ehk vaikimisi tõdeti, et kuna Venemaal toime pandud eelkuritegu pole võimalik nagunii tõendada, siis rahapesu teemadega pole mõtet tegeleda?

Käega ei ole keegi löönud. Me oleme püüdnud ikka koguaeg tõsiselt selles valdkonnas võidelda, aga tänases õigusruumis on seda märksa tõhusam teha.

Tegelikult Danske Banki rahapesule pani piiri finantsinspektsioon, mitte prokuratuur.

Ka see on koostöö küsimus, ma arvan, et ainult üksi ei saavuta keegi meist midagi, see on terviklahendus. 

EKRE aseesimees ja rahanduminister Martin Helme ütles eelmisel nädalal, et just prokuratuuri poolne loidus ja ebaefektiivne tegevus rahapesu tõkestamise suunal on üks põhjustest, miks nad ei soovi teid uuel ametiajal peaprokurörina enam näha.

Ma usun, et neid omavahelisi argumente saab omavahel esitada, mitte meedia vahendusel.

EKRE on valinud meedia tee.

Mitmed tegevused ma kirjeldasin ära, mida me teinud oleme. See ajaperiood, mida puudutas rahandusministeeriumi (rahapesu teemaline- toim) järelpärimine 2007-2014, seal tasub küsida ka teistelt prokuröridelt, sest mis seal salata, mina olin sellest ajast üldse kolm ja pool aastat kodus (lapsepuhkusel- toim.) Et oleks faktiliselt korrektne, siis tuleb see ära mainida.

Teie vastu kasutatakse relvana ka teie abielu Kaitsepolitsei kõrge ametniku Martin Perlinguga, räägitakse huvidekonfliktst. See on küll aastaid tagasi läbi vaieldud teema.

Just, see on ammu läbitud teema. Meil ei ole tööalast kokkupuudet ja Eesti väiksuse tõttu on teatud kokkupuuted paratamatud. Me ju keegi ei mõtle selle tõttu, et kui isa on kohtunik ja advokaat on poeg, et meil kuidagi nõupidamistoa saladus on ohus. Ei ole ohus, sest me eeldame inimeste professionaalset väärikust, eetikast ja moraalist kinni pidamist. See ei ole teema, mille üle pikalt arutleda.

Advokaadid, kes käisid riigikogu õiguskomisjonis rääkimas, et te ei sobi peaprokuröriks, tõid välja, et prokuratuuris on sisekliima kehvaks läinud ja et head spetsialistid ei taha enam prokuratuuri tööle minna, sest seal käib kõik Lavly Perlingu diktatuuri all. Mis te sellele vastate?

See on muidugi huvitav, kui advokaadid teavad nii hästi prokuratuuri siseelu, aga las nad teavad, igaühel on õigus oma arvamusele. Kindlasti on rida muudatusi ellu viidud prokuratuuris, sest menetlust on vaja olnud kiiremaks muuta, sisu ja kvaliteeti on olnud vaja tõsta. Ja need muudatused kindlasti paratamatult toovad kaasa teatud rahulolematust. Ma usun, et kui te küsite tublide prokuröride käest, kuidas prokuratuuris töötada on, siis ma ütlen, et mida räägivad meie konkursid, mida näitavad objektiivsed asjaolud, et prokuratuuris on hea töötada.

Prokuröride seas 2018 aastal läbi viidud rahulolu-uuring näitab, et rahuöolu on 5 aastaga vähenenud, prokurörid on muutunud kriitilisemaks tippjuhtkonna suhtes ja leiavad, et esmajärjekorras tuleks tegeleda juhtkonnapoolse lugupidamise ja õiglase kohtlemisega tööl. Mis te vastate?

See on ikkagi see muudatuste teema, need annavad teatud resonantsi. Kas me oleme teinud midagi, et inimesed tunneksid end asutuses paremini, jah oleme. Olgu see seotud paindlikkusega tööaja suhtes, seotud meie motivatsiooni-rotatsioonisüsteemiga või tunnustust puudutavad momendid, kuidas öelda töö tegijatele siiralt aitäh ja sügav kummardus.Ma oleksin hoopis ettevaatlikum sellise asutuse suhtes, kus ei ole kriitikat. Ma arvan, et kriitika juhtkonna suhtes näitab ka organisatsiooni avatust ja julgust olla kriitilised oma juhtide suhtes. Ma arvan, et loomulikult igapäevane töö prokuröride heaolu suhtes toimib.

Räägime ka nn Savisaare kriminaalmenetlusest. See oli üleelmine nädalal, kui prokuratuur saavutas suure võidu, kui ettevõtja Hillar Teder tunnistas, et ta on andnud altkäemaksu Keskerakonnale. Samas on kokkuleppemenetlusele minemine toonud kaasa ka kriitikanooled. Jääb mulje, et kui sul on raha, siis saad ennast kriminaalmenetlusest välja osta. Teder maksab 200 000 eurot ja astub kohtusaalist välja.

Prokuratuur mõtleb nende inimeste puhul, kes tõusevad kohtus püsti, tunnistavad oma süüd, kahetsevad, selle peale, et kui kaitsja ütleb, et mõtleme kompromissi peale, siis me seda teeme. Prokuratuuri jaoks on olnud oluline jõuda selle Savisaare asjaga kohtu ette, et kohus saaks õigust mõista, inimesed saaksid vastused, mis Tallinna Linnavalitsuses toimus, kas seal oli korruptsiooni või mitte. Mina usun, et see eesmärk on saavutatud, me oleme kohtu ees. Ja nüüd me jõuame hetkeni, kus kohus on otsustanud Edgar Savisaare suhtes tervise tõttu menetluse lõpetada. Kas nüüd siis iga hinna eest, vaatamata sellele, et advokaadid ütlevad, et nad tahaksid kompromissi, ütleks prokuratuur ei. Hillar Teder tõusis püsti, tunnistas oma süüd, kahetses, andis Edgar Savisaare vastu ütlused, tema suhtes oli tulemuseks oportuniteet, ta oli varem karistamata. Keskerakonna osas eraldati menetlus ja mindi kokkuleppemenetluse teed.

Aga huvitav, et Keskerakonna hinnalipik oli madalam, 25 000 eurot?

Me ei ole seda avalikult välja öelndu, me oleme öelnud,e t see 25 000 eurot, millega on meedias mängitud, ei ole lõplik kokkulepe, aga me peame väga oluliseks seda põhimõtet, et kõigepealt me läheme selle kokkuleppega kohtu ette ja kui me oleme kohtu ees käinud, siis me saame avalikult seda otsust kommenteerida.

Millal see kokkulepe kohtu ees sõlmitakse?

See sõltub kohtust, ma usun, et kohe kui kohus aega leiab.

Viimasel ajal on seoses Marti Kuusikuga lähisuhtevägivald taas fookusesse tõusnud. Kuigi siseminister Mart Helme teatas Riigikogu puldist, et Kuusiku juhtum kunagi kohtuni ei jõua, läks teisiti. Prokuratuur viib selle juhtumi kohtusse. Milles seisneb süüdistuse sisu?

Ma peaprokurörina ei ole õigeks pidanud ja ei teeks seda ka praegu, et hakkan kommenteerima konkreetseid üksikuid kriminaalmenetlusi, kuna võin eksida detailides. Seda me oleme avalikult öelnud, et teda kahtlustatakse lähisuhtevägivallas.

See on igati keeruline teema, sest antud juhul ju ka kannatanu töötab prokuratuuri vastu, ei taha seda uurimist. Samas kui on kahtlus, et lähisuhtevägivald on aset leidnud, siis tuleb sekkuda, ei saa lasta perevägivallal toimuda suletud kardinate taga.

Jättes Marti Kuusiku juhtumi kõrvale, siis ega kogu lähisuhtevägivalla temaatika ongi väga tõsine ja keeruline teema. Mõnikord ongi väga raske kannatanuid kaitsta, kui justkui kannatanu ei taha kannatada, aga prokuratuuri ülesanne riigi vaates on hinnata kõiki asjaolusid ja püüda maksimaalselt selgeks teha koostöös ohvriabiga ja vastava ala spetsialistidega ja kui kuritegu on toime pandud kannatanu suhtes, siis veenda teda, et luba meil aidata. Keegi ei pea vägivalla all kannatama, keegi ei pea elama kodus, kus on vägivald. Mis seal salata, mõnikord me peame veenma kannatanut, et ta on kannatanu, kui ta ka ise sõnades ei taha seda öelda.

Kas teil on Mart Helmega olnud Marti Kuusiku teemal ühtegi sõnavahetust?

Mart Helmega minul nelja silma all Marti Kuusikust juttu pole olnud.

Kuidas need isiklikud rünnakud teile mõjuvad, mis viimastel nädalatel on teie suhtes üles kerkinud.

Prokuratuur on enda jaoks sõnastanud kolm põhiväärtust, millest me lähtume. Need on professionaalsus, inimesekesksust ja julgus. Nendest samadest väärtustest ma lähtun, ükskõik kui keruline olukord on.

Näiteks võimatu on võidelda väidetega, et te olete poliitiliselt kallutatud või et olete nn süvariigi esindaja?

Aga see pole küsimus ainult peaprokuröri kandidaadile, vaid igale inimesle. Kui sa teed oma tööd südamega, ausalt, uskudes sellesse, millesse ma usun. Noortele prokuröridele ma armastan rääkida lugu poisist, kes korjab mere kaldal meritähti, neid on seal miljoneid. Mees läheb mööda ja küsib, miks sa seda teed, neid on ju miljoneid ja ned surevad nagunii ära. Poiss vastab selle peale, et need, kelle ma tagasi merre aitan, need jäävad ellu. See töö, missioon, usk sellesse, et ma annan oma panuse, et maailm saaks paremaks, see aitab olla.

Mis saab siis, kui poliitiliste kempluste tulemusena teist ei saa järgmist peaprokuröri. Mis ametid teid veel inspireerivad?

Läheme samm korraga ja vaatame, mida tulevik toob.