Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Mullu jäi valeütluste andmisega vahele sadakond inimest (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uurimine on tuvastanud, et ajal, mil Mary Krossi väitel teda Stroomi ranna lähedal võõravihast haaratud mehed teda kividega loopisid, viibis riigikogulase abikaasa hoopis mujal.
Uurimine on tuvastanud, et ajal, mil Mary Krossi väitel teda Stroomi ranna lähedal võõravihast haaratud mehed teda kividega loopisid, viibis riigikogulase abikaasa hoopis mujal. Foto: Madis Sinivee

Üleeile tuli avalikuks, et riigikogulase Eerik-Niiles Krossi abikaasa Mary Kross peab valeütluste andmise tõttu kohtu ette astuma. Enamasti tabab see probleem aga purjus peaga oma väärisesemed ära kaotanud mehi, kes naise pahameele hirmus politseile röövlilugusid kokku valetavad.

Politsei sõnul annavad enamasti valeütlusi napsutanud inimesed, kes on midagi hinnalist ära kaotanud ega julge seda oma lähedastele tunnistada. Talvel oli politsei ühe valeütluse tõttu koormatud aga ligi kaks ööpäeva järjest.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juhi Hisko Varese sõnul võtab politsei iga juhtumit tõsiselt ja valekaebuste või -ütlustega tegelemine nõuab politseilt tublisti aega ja ressurssi.

Varese sõnul oli politsei ühe valeväljakutse tõttu talvel hõivatud isegi kaks ööpäeva. Nimelt tuli politseijaoskonda mees, kes teatas, et elukaaslane oli talle helistanud ja öelnud, et teda hoitakse kinni ja nõutakse võlga tagasi.

«Väga palju inimesi oli hõivatud tema otsimisega ja tausta kindlakstegemisega, et kus ta oli eelnevalt käinud ja kuhu ta pärast võis minna,» rääkis Vares. Lõpuks tuli aga välja, et naine oli olnud sõbra juures ning mehele valetanud.

Teine suurem valeütluste andjate grupp on Varese sõnul lapsed. Näiteks ei julge lapsed vanematele tunnistada, et on oma hinnalise telefoni ära kaotanud, ja luiskavad, kuidas keegi suurem tuli ning neilt telefoni jõuga ära võttis. Vanemad usuvad ning pöörduvad politsei poole.

Veel on valeütluste andjate seas mehi, kes purjuspäi väärtuslikud asjad ära kaotavad ega söanda seda hiljem enam oma elukaaslastele tunnistada. Või siis ei julge öelda, et võõras naisterahvas, kellega nad koos öösel aega olid veetnud, oli nad paljaks varastanud. Probleemiks olevat ka turistid, kes kaotatud asjade eest kindlustusraha soovivad. On olnud ka juhtum, kus inimene valetas, et teda pussitati, kuigi tegelikult pussitas armuvalus mees end ise.

Justiitsministeeriumi statistika järgi registreeriti mullu 98 valeütluste või -vandega seotud kuritegu. Süüdimõistvaid otsuseid oli aga kolm korda vähem.

Põhja ringkonna prokuratuur saatis eelmisel nädalal kohtusse Mary Krossi kriminaalasja. Süüdistuse järgi andis Kross, keda kannatanuna küsitleti, valeütlusi, justkui oleks ta eelmise aasta novembris viibinud Stroomi ranna pargis, kus tundmatud mehed teda kividega loopinud. Alustatud kriminaalmenetluse käigus leidis aga kinnitust, et Kross ei viibinud sel ajal Stroomi ranna pargis.

Tagasi üles