/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Neljapäeval avati Kristiine linnaosas endises sõjaväelinnakus Tondi sõjakooli memoriaal langenud Eesti ohvitseridele.
Fotod: Tondil avati Eesti ohvitseride memoriaal (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1920. aasta maist kuni 1940. aasta juunini tegutsesid Tondi tänava kasarmulinnakus Eesti Vabariigi Kõrgem Sõjakool, Sõjaväe tehnikakool ja Lahingukool. Kahe aastakümne jooksul lõpetasid selle praktiliselt kõik 1940. aasta juunipöörde ajal teenistuses olnud kaadri- ja reservohvitserid. Memoriaali graniittahvlitele on jäädvustatud 2103 Eesti vabadusvõitluses elu kaotanud ohvitseri nime, kes kaotaid elu lahingutes või repressiivorganite käe läbi. Memoriaal avati langenud ohvitseride lähedaste palvel, et oleks paik, kus neid mälestada. Memoriaali õnnistas sisse Kaitseväe kaplan Gustav Kutsar.
Monumendi autori on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans. Langenud ohvitseride lähedaste idee edasiviija ja nimekirja koostaja on sõjaajaloolane erukolonelleitnant Jaak Haud. Skulptuuri arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri autor on Toomas Põld (Loovmaastik OÜ). Memoriaali põhiprojektid koostasid Vaiko Kann, Vadim Mahkats ja Ilja Galkin (Keskkonnaprojekt OÜ). Teksti paigutuse ja optika tegi Ott Puija (Plum Stuudio OÜ).
Memoriaali ehitasid Enska Ehitus OÜ ja AS Magma. Pronksist ja roostevabast terasest detailid valmistas ja paigaldas Jaak Soans. Tööde maksumus on 305 000 eurot.