Laulupeo juht Mattiiseni loomingu väljajätmisest: tark on populaarsemaid teoseid kavva mitte liiga tihti võtta

Alo Mattiisen Foto: Kalju Suur

Helilooja Alo Mattiiseni viiest isamaalisest laulust ei kuule laulupeo kahel kontserdil mitte ühtegi, kirjutab Lääne Elu.

«Kahjuks ei ole seekordsel laulupeol võimalik laulda «Eestlane olen ja eestlaseks jään» või mõnda muud tuntud taasiseseisvumise aegset laulu ega meenutada seeläbi Alo Mattiiseni panust Eesti iseseisvumisse, milleta me sel aastal ehk laulupeo juubelit tähistada ei saakski,» seisab Alo Mattiiseni Fondi Facebooki postituses.

«Nimelt otsustasid laulupeo korraldajad teadmata põhjusel, et seekord ei ole Alo Mattiiseni kirjutatud isamaalistel lauludel laulupeo kavasse kohta,» lisatakse kirjutises.

Alo Mattiiseni tütar Mariitta Mattiisen kirjutab ühismeedias, et tema meelest teeb tänavuse üldlaulupeo lugude valiku aga eriti kummaliseks see, et laulupeol esitatavate lugude kavast leiab Läti rahvalaulu ja terve hulga rahvale tundmatuid lugusid.

«Laulupidu on siiski kogu rahva pidu ning inimesed tulevad sinna, et saaks kõik koos südamelähedasi laule laulda, mitte pikisilmi oodata, millal ükskord tuleb mõni natukenegi tuttav viisijupp. Õnneks mõned klassikud on siiski seekord veel kavasse jäetud,» lisas Mariitta Mattiisen.

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens peab seda targaks otsuseks. «Kuulajaile soovitaksin laulupeokontserdi kavale läheneda põhimõttel, et huvitav, mis kavas on, aga mitte vastupidi, sest repertuaari koostades on ikka ja alati vaja otsida tasakaalu juba armastatud ja tuntud muusika ning uudisteoste vahel. Paratamatult võib ühe või teise kuulaja lemmikpala kavas mitte olla. Sageli on tark populaarsemaid teoseid kavasse mitte liiga tihti võtta, et nad meie meeltes ikka värsked püsiksid,» ütles Perens Lääne Elule suhtekorraldusbüroo Miltton vahendusel.

Alo Mattiisen kirjutas laulutsükli «Viis isamaalist laulu» 1988. aastal, esmaettekandele tulid need Tartu muusikapäevadel.