Kõige kaugemalt tulev koor: meil aitab laulusõnu õppida väliseestlane

Juba neljandat korda laulupeol osalev Piedmonti lastekoor peab Tallinnasse jõudmiseks jalge alla võtma kõige pikema tee. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Laulupidu pole juba aastaid olnud vaid eestlaste pärusmaa. Laulukaare all on juba mitmel korral armastanud laulda meie kauni kõlaga keeles ka välismaalased, kes kõigist laulusõnadest ehk päris lõpuni aru ei saagi.

Ka selle aasta suurpeol osalevad välismaalaste koorid, kes on pärit maailma eri paigust. Oodata on lauljaid Soomest, Saksamaalt ja Norrast, aga tulemas on ka kaugemad külalised Ameerika Ühendriikidest ja isegi Jaapanist.

Kõige eksootilisem laulupeo koor ongi ehk Jaapanist tulev Wakayama lastekoor. See on 47-liikmeline eesrindlik koor, kes käib igal aastal esinemas nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. Kuigi laulupeol laulavad nad eesti keeles, armastab koor laulda inglise keeles ja on võitnud järjepanu mitu rahvusvahelist koorivõistlust nii Saksamaal, Ungaris kui ka Austrias.

Kilometraaži poolest peab aga kõige pikema teekonna ette võtma Californias tegutsev Piedmonti lastekoor. Piedmonti koori looja Susan Rahl ütles Postimehele, et tema laululapsed osalevad juba neljandat korda laulupeol ning huvi ürituse vastu on suur. Seekord on ära õpitud 14 eestikeelset laulu.

«Kuna eesti keel ei ole meie emakeel, ongi kõige keerulisem olnud kõigi 14 laulu sõnade ja õige hääldusviisi päheõppimine,» selgitas ta.

Rahl tõi välja, et laulus «Üksi pole keegi» on väga palju laulusõnu, mistõttu on just see laul olnud lastele kõige suurem katsumus. Piedmonti lastekoori kõige lemmikum laul on aga Tõnis Mäe teos «Ilus oled, isamaa».

Sõnade õppimise keerukusest hoolimata ei pea koorijuhid ja lapsed korrektset hääldusviisi ise välja nuputama. Rahl ütles, et Piedmonti lastekooril on juba 15 aastat olnud eesti keele puhul abiks Californias Oaklandis elav väliseestlane Saima Kint. Tema on Ameerika Ühendriikides elanud alates Teise maailmasõja aegadest, mil sõjakoledused sundisid teda kodumaalt lahkuma.

«Eesti inimeste lugu on meile kõigile inspireeriv meeldetuletus, milleks on inimene võimeline,» selgitas Rahl põhjust, mis neid ikka ja jälle laulupeole tulema motiveerib. Lastele on eesti keeles laulmine tema sõnul aga meeldiv kogemus, kuna nüüd on nad juba ka harjunud selles keerulisevõitu keeles laulma.