Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Laulu- ja tantsupeo tuli jõudis peorongis Ida-Virumaale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eile õhtul Mustvee kirikusse ööbima jäänud peotuli startis täna hommikul laevaga mööda Peipsit Lohusuusse, kust jätkas teekonda vanaaegses muuseumirongis puhkpilliorkestri ja laulukooride saatel Avinurme. Õhtuks jõuab tuli Narva linna, kus jazzlaulupeo rütmis jääb ööbima Narva kolledžisse. Homme jätkab tuli teekonda tuhamägedel ja kaevandusmuuseumi maa-alustes käikudes.

Avinurmes võttis Jõgevamaalt tule vastu tuntud Ida-Virumaa kohalik suurmees ja näitleja Üllar Saaremets ning Oonrume koori esindus. Edasi peatus tuli Oopaku talus muusikapedagoogi ja dirigendi Ants Üleoja kodukohas, kus tervitas tuld väike laulupidu dirigendi enda juhatusel.

Ida-Virumaa kuraatori Erika Kõllo sõnul teeb Ida-Virumaa tule teekonna eriliseks selle raja mitmepalgelisus. «Tuli pannakse liikuma nii rongi kui ka laevaga, käiakse nii kõrge mäe otsas kui ka laskutakse maa-alustesse kaevanduskäikudesse,» rääkis Kõllo. 

«Arvestades tööpäeva on rõõmustav, et peotuld on tulnud tervitama niivõrd palju inimesi ja tundub, et igal pool on inimesed tuld väga oodanud,» ütles Kõllo. Ta lisas, et rohkelt rahvast on märgata olnud isegi väiksemas kohas nagu näiteks Tudulinna, mille tegi sümboolseks ka hiljutine Tudulinna kooli sulgemine. Tudulinnas mälestuste paigas süüdati peotulest küünlad lahkunud Jõhvi kultuuritegelastele. 

Iisaku kiriku juures tervitasid tuld kohalikud koorilauljad ja rahvatantsijad. Külastati koolmeistri ja helilooja Robert Hanseni kalmu ning lauldi suurmehe loodud armastatud laulu «Ema süda».

Mäetaguse rahvas tervitas tuld lahkunud legendaarse puhkpilliorkestri juhi Ott Osula mälestuspingi juures.Tähtsa päeva puhul esines Mäetaguse puhkpilliorkester, kelle ridades musitseerisid ka orketrijuhi eakas abikaasa Emmi ja poeg Hugo Osula. Üles astus Mäetaguse juurtega luuletaja Virev Osila ning kõlas Kadri Voorandi viisistatud Virve Osila tekstile loodud lastekoori laul «Õnn ei tule pikutades».

Alutagusel külastas peotuli armastatud kooridirigendi Hirvo Surva kodukohta Rajamäe talus. Tuld tervitas Atsalama segakoor dirigendi Helga Surva juhatusel ning dirigent Hirvo Surva ise. Alutaguse vallas Illuka kiriku juures süüdati küünal helilooja ja organisti Alfred Karindi mälestuseks ning Jõhvis kihelkondadevahelise laulupüha kivi juures mälestati tantsuõpetajat Helju Tori.

Maakonna kuraatori Erika Kõllo toob välja, et Ida-Virumaal on eestikeelsete kollektiivide seas märgiline rääkida ka mitte eesti keelt kõnelevast kogukonnast, kes kõik laulu- ja tantsupeole sõidavad – neid on kokku pea 12 kollektiivi üle maakonna. 

«Me hindame kõrgelt seda, et need, kes eesti keelt oma emakeelena ei räägi, suudavad ka väga hästi raske eestikeelse repertuaari ära õppida ja seetõttu sõidavadki juuli algul Tallinnasse suurele laulupeole. Nad on teinud suure pingutuse ja saavad juuli algul laulukaare all eheda peokogemuse, mis annab ka parema tunnetuse oma kodukandist Ida-Virumaal,» rääkis Kõllo.  

Õhtuks jõuab peotuli Narva Raekoja platsile, kus tervitatakse tuld kontserdi ja simmaniga. Esinevad Narva linna koorikollektiivid ja puhkpillimängijad. Peale simmanit toimub Narva Kolledžis laulupeo 150. aasta juubelile ja Eesti jazzi 101. sünnipäevale pühendatud jazzlaulupeo tasuta kontsert. Kõlab Tormis Quarteti esituses Veljo Tormise helikeel improvisataioonilises jazzvõtmes.

Tuli joob ööbima Narva kolledžisse ja homme liigub lauljate ja tantsijate rongkäiguga Narva sadamasse. Sealt sõidab tuli laeva ja piirivalve kaatri saatel Narva-Jõesuu vastvalminud sadamasse. Homme õhtuks jõuab tuli tuhamägedele ja Eesti kaevandusmuuseumi maa-alustesse käikudesse.

Ida-Virumaa kuraatori Erika Kõllo sõnul annab Ida-Virmuaa tulele juubelipeole kaasa väge ja jõudu, et tuli säraks. «Me oleme seda igal pool püüdnud tulele kaasa anda oma huvitava looduse, inimeste ja pisut teistmoodi eluga kui mujal,» soovis Kõllo. 

Tagasi üles