Eesti väliseksperdid ja poliitikud nimetasid Euroopa Nõukogu otsust häbiväärseks väljapressimiseks

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Foto: Sander Ilvest

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski sõnul seab Euroopa Nõukogu südaöine otsus taastada Venemaa hääleõigus kahtluse alla kogu institutsiooni usaldusväärsuse.

«Minu hinnangul tõmbab Euroopa Nõukogu endale ise ka vee peale selle otsusega. Euroopa Nõukogu peaks ju hea seisma kindlate väärtuste eest, praegu lihtsalt tekib küsimus, mis need väärtused siis on,» sõnas Erkki Bahovski.

Bahovski ütles, et kuigi Eesti vaatenurgast on tegu tähtsa otsusega, on Euroopa Nõukogu muutunud laias plaanis siiski üha vähem tähtsaks. Kui külma sõja ajal olid nõukogu otsused inimõiguste vallas olulised, siis nüüd tekib tema hinnangul küsimus, kuivõrd tõsiselt üldse Euroopa Nõukogu otsuseid võtta saab.

Bahovski ei näinud suurt kahju Venemaa ähvardustes Euroopa Nõukogust ning ühes sellega ka Euroopa Inimõiguste Kohtust lahkuda juhul, kui nendele hääletamisõigusi tagasi ei anta. Sellele viitas eile ka Prantsuse Euroopa asjade riigisekretär Amélie de Montchalin, kelle sõnul «oleks ohtlik jätta miljonid kodanikud ilma ligipääsust organitele, mis kaitsevad nende õigusi».

Bahovski hinnangul tuleks esiteks uurida, kui palju inimõiguste kohtu otsused üldse Venemaa kohtusüsteemi mõjutanud on. Ta ütles, et seni on Vene kohtusüsteem olnud väga arbitraarne ning seotud tugevalt täitevvõimuga.

«Me ju kõik teame Magnitski protsessi ja nimekirja. Küsimus ongi, et kui palju siis inimõiguste kohtu otsused on suutnud mõju avaldada Vene kohtusüsteemile. Minul pole vastust, aga ma pakun, et väga suurt mõju pole,» ütles Bahovski ning lisas, et Venemaa kohtusüsteem toimetab ikka omasoodu.

Raivo Tamm (Isamaa), kes on lisaks Eerik-Niiles Krossile (Reformierakond) ja Indrek Saarele (SDE) üks kolmest Eesti parlamendisaadikust parlamentaarsel assambleel, ütles, et Venemaale tõi edu hea lobitöö, millega suudeti lääne esindajaid ümber veenda.

«Venemaa on teinud kõva tööd ja siin on ju lausa kuulda olnud, kuidas isegi Lavrov on käinud eri riikides lobitööd tegemas,» ütles Tamm. «Selles suhtes nad on üliosavad.»

Tamm lausus, et üks argument, miks Venemaale hääleõigus tagasi anti, oli ka rahaline. Kreml ei ole protestiks alates 2017. aastast tasunud 33 miljoni euro suurust aastast liikmemaksu, mistõttu on nüüd tema sõnul parlamentaarassamblee eelarves suur auk.

«Kõik taandub lõppkokkuvõttes raha taha, et meil on seda raha vaja ja võtame ikka venelased tagasi ja siis nad tulevad ja maksavad meile, lapivad selle augu meil ilusti kinni,» seletas Tamm riikide hääletamise loogikat.

Tamme sõnul on nüüd aga ukrainlastel keeruline Venemaaga ühes ruumis olla. Nii et kohe, kui Venemaa saadikud olid parlamentaarassambleele sisenenud, oli Tamme sõnul Ukraina delegatsioon välja marssinud.

«Nemad tulid sisse, aga ukrainlased marssisid välja. Ühed saime juurde, teised läksid minema,» ütles ta. «Ukraina saadikud tõusid püsti, ütlesid, et nemad keelduvad olemast ühes istungisaalis mõrtsukatega.»

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ütles, et Euroopa Nõukogu hääletustulemust ei tasuks siiski siduda Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi jätkusuutlikkusega.

«Venemaal on selline soovmõtlemine, et kui antakse hääletusõigus tagasi, siis võivad kaduda ka sanktsioonid. Praegu tundub, et sanktsioonid on juba suht automaatne mehhanism, ei tekita enam nii suuri vaidlusi,» ütles ta ning lisas, et Venemaal ei tasu loota, et ka sanktsioonid kuhugi niipea kaoksid.

President Kersti Kaljulaid nimetas sotsiaalmeedias Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) otsust häbiväärseks. 

«Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPAs Krimmi sündmuste pärast ilma nii hääleõigusest kui õigusest saada valitud ENPA juhtorganite etteotsa ja osalusest järelevalvemissioonides. Nende sanktsioonide põhjus oli jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine Venemaa poolt. Põhjustest, miks Venemaa hääleõigus 2014. aastal peatati, ei ole ükski kadunud,» kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

Facebookis võttis sõna ka riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (Reformierakond), kelle sõnul sai Venemaa hääleõiguse tagasi suuresti tänu väljapressimisele.

«Ukraina saadik nimetas seda uueks Müncheni sobinguks,» kirjutas Mihkelson. «Eestil tuleb nüüd töötada Euroopa tasandil selle nimel, et Euroopa Nõukogu kahetsusväärne kaasus ei viiks Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi nõrgenemisele.»

Venemaa delegatsiooni õiguste taastamise poolt hääletas südaöisel hääletusel kokku 118 parlamendisaadikut, vastu oli 62 ja erapooletuks jäi 10. Üksmeelselt olid otsuse vastu Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Gruusia saadikud, enamuses olid vastu Suurbritannia, Poola ja Rootsi parlamendisaadikud. Soome neljast parlamendisaadikust hääletas kaks poolt ja kaks vastu.

Hääletustulemused ja vastu võetud resolutsioon on saadaval Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kodulehel.