/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/05/7884204t1ha339.jpg)
Riigikohtu üldkogu tunnistas reedel põhiseadusvastaseks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele Eestis pereelu elamiseks.
Riigikohus tunnistas samast soost elukaaslasele elamisloast keeldumise põhiseadusvastaseks (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtusse jõudnud küsimus välismaalaste seaduse põhiseadusele vastavusest võrsus kahest kohtuasjast, milles kaebajad vaidlustasid politsei- ja piirivalveameti otsuseid keelduda tähtajalise elamisloa andmisest. Elamisluba taotlesid välismaalased, kes soovisid asuda Eestisse elama enda Eesti kodanikust registreeritud elukaaslase juurde. Ringkonnakohus leidis, et välismaalaste seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna selles puudub õiguslik alus tähtajalise elamisloa andmiseks sellises olukorras, ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse.
Riigikohtu üldkogu hinnangul oli kohtuasjas küsimuse all see, kas põhiseaduses tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost registreeritud elukaaslaste õigust Eestis pereelu elamiseks. Eesti põhiseaduses tagatud inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtudes leidis riigikohus, et perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada Eestis perekonnana.
Põhiseaduse tõlgendamisel arvestas riigikohus muu hulgas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat. EIK on korduvalt leidnud, et samast soost paarid võivad sarnaselt erinevast soost paaridega elada stabiilses ja pühendunud suhtes. Kui tegemist on faktilise partnerlusega, on neil samamoodi õigus perekonnaelu kaitsele.
Ringkonnakohtu otsusega nõustudes võttis riigikohus seisukoha, et välismaalaste seadus rikub perekonnapõhiõigust ning on seega põhiseadusvastane osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele siin pereelu elamiseks. Kuigi Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasel on võimalus taotleda elamisluba mõnel muul alusel (näiteks töötamiseks), ei taga see inimesele piisavat kindlust, et ta saab Eestis pereelu elada. Nimetatud osas tunnistas Riigikohus välismaalaste seaduse kehtetuks.
Riigikohus selgitas samas, et välismaalaste seadus tervikuna, samuti selles ettenähtud põhiõiguste piirangud, võimaldavad riigil kontrollida välismaalaste Eestisse saabumist ja siin viibimist. Lubades otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel lubada riiki välismaalasi, võimaldab seadus edendada Eesti riigi põhiseaduslikke eesmärke, sealhulgas riigi sisemise rahu kaitset ning eesti rahvuse säilimist. Nende eesmärkide saavutamisel peab riik aga arvestama inimeste era- ja perekonnaelu kaitsmise vajadusega ning leidma viise, kuidas reguleerida välismaalaste riiki saabumist ja siin viibimist põhiõigusi vähem riivavate seadustega.