Prokuratuur tunnistas, et eksis Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kriminaalasjas jälituslubade avaldamise kohustuse eiramise kommenteerimisel.
Prokuratuur tunnistas eksitamist Semilarski jälituslube kommenteerides
Hoolimata Tartu ringkonnakohtu kohtumäärusest, mis kohustab prokuratuuri avaldama kõik seni prokuratuuri poolt salastatud jälituslubade põhjendused, väitis Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm BNS-ile, et kohus seda öelnud pole.
Ringkonnakohtu 31. mai määruse resolutsioon ütleb aga, et «määruskaebus rahuldada ning kohustada jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama Valvo Semilarskile ja tema kaitsjatele Lõuna ringkonnaprokuratuuri 16. oktoobri 2018 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loaga kõiki tutvustamata jäetud osi.»
«Reedel ilmus uudis, kus kahtlustatav väitis ringkonnakohtu määrust kommenteerides, et ei ole saanud tutvuda tema suhtes jälitustoimingutega kogutud teabega. Uudise tasakaalustamiseks saatis prokuratuur uudise juurde kommentaari, milles oli kahetsusväärselt üks eksitav lause («Kohus ei öelnud, et prokuratuur peab jälituslube täies mahus tutvustama»). Ajakirjanduse eksitamine ei olnud kindlasti meie eesmärk ja vabandame, et andsime ekslikku informatsiooni,» ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm.
Semilarski kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul näitab käesolev juhtum, et õiguskaitseorganite suhtumine õigusriigi põhimõttesse võib olla valikuline. «Asi ongi justnimelt selles, et ringkonnakohus kohustas prokuratuuri tutvustama jälituslube täies mahus. Prokuratuur seda määrust riigikohtusse edasi ei kaevanud aga ei täida ka. Prokuratuuri selline tegevus kahjustab lisaks Semilarski õigustele ka kohtulahendite legitiimsust ja autoriteeti ühiskonnas laiemalt,» ütles Nääs.
2017. aastast saati uurimise all oleva, aga endiselt süüdistuseta Valvo Semilarski sõnul jääb vägisi mulje, et prokuratuuris lihtsalt ei taheta asjadest aru saada ja ignoreeritakse teadlikult ringkonnakohtu määrust.
«Kui prokuratuuris arvatakse, et jõustunud kohtumäärusel, mille koostas mitmeliikmeline kohtukolleegium, ei ole nende jaoks mingisugust tähendust, siis mina ei saa enam aru mis toimub,» ütles Semilarski BNS-ile.
«Kolm kohtunikku võtsid jälitusload ette, vaatasid sisuliselt järele, kas seal leidub midagi sellist, mida mina ja mu kaitsjad teada ei tohiks, ning leidsid, et midagi salastamist väärivat seal pole. Punkt. Enamgi veel, kohus ütleb, et jälitusinfot peab täiel määral tutvustama, et mulle oleks tagatud sisuline võimalus oma õiguste kaitseks. Selle asemel, et vastavalt kohtumäärusele tagada minu seadusest tulenevaid õigusi, on prokuratuur kahetusväärselt valinud üleoleva jõupositsiooni,» tõdes Semilarski.
«Tekib täiesti jõuetuse tunne, kui saad veelkord kinnitust, kui ebavõrdses olukorras sa oled, kui keegi õiguskaitseorganites on midagi eesmärgiks võtnud ja sellest enam lahti lasta ei oska - öelgu faktid mida tahes. Sarnane tunne on saatnud mind kahjuks selle menetluse algusest peale,» iseloomustas prokuratuuri käitumist endine abilinnapea.
Tamme sõnul on prokuratuuri seisukoht jälituslubades oleva info tutvustamise osas endine. «Kuna jälitusteave on seaduses sätestatud juhtudel kaitstud riigisaladusena, tuleb selle avalikustamisel seadust täpselt järgida. Valvo Semilarski ja tema kaitsja on saanud tutvuda kõigi Valvo Semilarski kohta jälitustoimingutega kogutud andmetega. Samuti on nad saanud tutvuda enamiku jälituslubades oleva informatsiooniga,» märkis Tamm.
Tamme sõnul leidis ringkonnakohus õigustatult, et esialgses andmete tutvustamata jätmise loas tugines prokurör alusele, mis ei olnud õige ja põhjendatud. Seetõttu ütles kohus, et tutvustamata jäetud infot tuleb tutvustada.
«Osaliselt tutvustamata jäetud teave on vaid väike osa jälituslubades olevast kogu infost, mida on juba kahtlustatavale tutvustatud. Kuna see väike osa teabest on seotud politseitöö meetodite ja taktikaga, siis on see kaitstud riigisaladusega ning seaduse järgi ei saa seda kahtlustatavale ja tema kaitsjale tutvustada. Kui politseitööga seotud meetodeid ja taktikat valimatult avaldada, võivad olulised kuriteod jääda avastamata ja lahendamata. Seetõttu koostas prokurör uue tutvustamata jätmise loa teisel alusel,» kinnitas ta.