Eesti õpetajad kardavad, et tehnoloogia võib neid mingil hetkel asendada

Haridusministeerium Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

OECD rahvusvahelisest õpetamise ja õppimise uuringust selgus, et üllatavalt väike protsent Eesti õpetajaid on valmis õpetamiseks kasutama tehnoloogiat. Pigem peetakse tehnoloogiat takistuseks ja kardetakse, et see võib mingil hetkel neid asendada.

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma. Eestist vastas uuringuküsimustele 3083 7.–9. klassi õpetajat ja 201 koolijuhti.

Tänavu selgus uuringust, et üle poolte õpetajate jaoks oli õpetamine nende esimene karjäärivalik. 97 protsenti Eesti õpetajest nõustub, et õpilased ja õpetajad saavad tavaliselt omavahel väga hästi läbi. Uuringust selgus, et keskmine Eesti 7.-9. klassi õpetaja on 49 aastat vana ning suur enamik nendest on naised.

Tüüpilise koolitunni jooksul kulutavad õpetajad keskmiselt 86 protsenti tegelikule õpetamisele ja õppimisele, mis on kõrgem kui OECD keskmine (78 protsenti). Viimase viie kuni kümne aasta jooksul on tegelikule õppimisele kulunud klassiruumi aeg Eestis tõusnud.

«Tegemist on uuringuga, mis annab meile väärtuslikku tagasisidet tehtud tööle ja aitab edasiste sihtide seadmisel,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. «Uuringu rahvusvaheline haare annab hea võimaluse õppida teiste riikide parimatest kogemustest ning aidata kaasa nii Eesti õpetajate järelkasvu küsimustega tegelemisele kui ka üldiselt meie hariduse hea taseme püsimisele.»

Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurmi sõnul on TALIS uuringutulemusi arvestatud nii poliitika kujundamisel kui ka elukestva õppe strateegia koostamisel. Elukestva õppe strateegia ehk haridusstrateegia paneb paika järgnevate aastate kõige olulisemad hariduseesmärgid, mille saavutamiseks on vaja pikemaajalist süstemaatilist tööd. Eesti kohta käivad TALIS raportid ilmuvad sügisel, kus saab detailsemat väätuslikku informatsiooni.

Eesti on uuringus osalenud kolmel korral. TALIS uuringud on võimaldanud analüüsida trende ning võrrelda Eestit teiste riikidega.

Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34ni. Sel nädalal esitletavas kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Uuringu andmete analüüs võimaldab võrrelda riike, et õppida mitmesugustest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse.

Põhiuuringu rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldatakse kahes osas. Rahvusvahelise raporti esimene osa avaldatakse kolmapäeval ja teine 2020. aasta märtsis. Riikliku raporti esimene osa avaldatakse 2019. aasta septembris ja teine osa hiljemalt 2020. aasta aprillis.

Tulemused (inglise keeles) leiab esitluse järel uuringu kodulehelt ning haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt.