Kuulus hunt on kaardilt kadunud

Uppumissurmast päästetud susi. Foto: Marko Kübarsepp

Veebruaris jäisest Pärnu jõest päästetud ja Pärnumaal uuesti lahti lastud hunt on teadmata kadunud. Keskkonnaagentuur on saatnud spetsialisti võsavillemi viimasesse teadaolevasse kohta asjaolusid uurima.

Riigikogu liige Peeter Ernits (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) tegi täna hommikul teadaande. 

«Eesti, ilmselt ka maailma kuulsaim hunt on tapetud. Veebruaris Sindi paisu äärsest jääkülmast veest päästetud ja hiljem meeste poolt soojendatud ja saatjaga varustatud noor susi lasti äsja Virumaal maha,» kirjutas Ernits sotsiaalmeedias. 

Ernits ütles Postimehele, et tema allikad kinnitavad fakti. «Nüüd käib operatsioon asjaolude väljaselgitamiseks,» lisas ta.

Ernitsa sõnul olla hunt Sirtsi soo kandis, Ida- ja Lääne-Virumaa piiri lähedal maha lastud.

Kuna ligi nädala jagu on hundi kaela kinnitatud GPS-saatja signaal kadunud ning teave on jõudnud ajakirjanduses ja ühismeedias hoogu koguda, on oletused, et soega on midagi juhtunud, süvenenud.

Seepärast suundus keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp täna Lääne-Virumaale, et selgitada välja juhtumi täpsemad asjaolud.

«Ainus fakt on see, et kaelus ei funktsioneeri enam ning signaal on kadunud. Enne, kui me pole leidnud kaelust või hunti ennast, ei laskuks ma spekulatsioonidesse, mis temaga juhtuda on võinud. Hetkel puuduvad meil kindlate järelduste tegemiseks vajalikud asitõendid,» vahendas keskkonnagentuur Kübarsepa kommentaari.

Kui hunt või kaelus leitakse ning nendest tõenditest nähtub, et noor susi on leidnud lõpu ebaseaduslikul viisil, võtab keskkonnaagentuur ette järgmised sammud, et koostöös õigusorganitega saaks välja selgitatud tema võimalikud hukkumise asjaolud. Hetkel käib asitõendite otsimine, mis loosse võiksid selgust tuua. 

Lääne-Virumaal tegutsev jahimees Jüri Selter ei usu, et hunt lasti maha. Tema arvates on selle puhul tegemist pigem külajutuga. «Selle kohta ei ole ma küll midagi kuulnud. Arvan, et see on vähe tõenäoline. Ega jahimehed niisama neid ei tapa,» sõnas ta.

Selter välistas ka salaküttimise. «Salakütid on liha peal väljas, aga hundilt pole liha võtta. Kui need on salakütid, siis nad himustavad pigem põtra, aga mitte hunti,» selgitas jahimees.

«Suhtume väga tõsiselt riigikogu liikme esitatud väitesse, küll aga on hetkel ennatlik kedagi, sealhulgas jahimehi, süüdistada,» ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. «Kui kahtlus peaks osutuma tõeks, on tegu jahieetika raske rikkumisega, mille seaduskuulekad jahimehed ühemõtteliselt hukka mõistavad,» lisas ta.

«Küll aga oleme väga huvitatud kadunud hundi saatuse kindlaks tegemisest ja valmis selle nimel igakülgseks koostööks riigiasutuste ja teiste organisatsioonidega,» ütles Korts ja lisas, et jahimeeste selts kogub seltsisiseseselt infot. 

Ida prefektuurist öeldi, et politsei on võtnud seoses juhtumiga ühendust keskkonnaagentuuriga, et täpsustada asjaolusid. Pärast ametkonnalt vastuse saamist otsustatakse, kas kavatsetakse alustada menetlust. Praeguse seisuga ei ole korrakaitsjad kedagi üle kuulanud.

Hundijahihooaeg lõppes 28. veebruaril. Küttimismaht oli sel jahihooajal 65 hunti. Ühtegi hundi laskmise eriluba ei ole tänavu väljastatud.

Veebruaris päästsid Sindi paisul süvendustöid teinud kolm töömeest jäisest Pärnu jõeveest koera pähe noore isahundi. Šokis võsavillem toimetati loomakliinikusse ja alles seal tegi kohale kutsutud jahimees kindlaks, et tegemist on soega.

Kliinikumis paigaldati 32,5 kilogrammi kaalunud hundile GPS-saatja. Sellist tüüpi raadiosaatja peaks andma päevas 24 korda märku looma asukohast. Samuti võeti loomalt geeniproov ja talle tehti veel parasiiditõrje. 

Pärast kliinikumis toibumist lasti hunt Sindist mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvast kohast vabadusse. 

Mõni päev pärast Pärnumaal vabaks laskmist näitasid jälgimisseadme andmed, et susi oli põrutanud Raplamaa kanti, avastades mõnda aega Kesk-Eestit. Seejärel võttis hunt suuna aga juba Peipsi järve poole, kust ta hiljem suundus tagasi Kesk-Eestisse ja sealt edasi Lääne-Virumaale.

Erakordne lugu inimese ja hundi kokkupuutest vallutas ka välismaiste uudiseportaalide edetabeleid. Briti rahvusringhäälingu uudisteportaali BBC Newsil oli selle puhul tegemist lugemissoovituse ja ühe loetuima päevalooga.