Lukas: Helme ei esitanud valitsuse seisukohta

Tõnis Lukas Foto: Tairo Lutter

«Ma arvan, et rahandusminister käitus lähtudes enda ja oma erakonna seisukohast aru andmata, et lõpphääletuse eel ja ajal esindab ta kogu valitsust,» iseloomustas kultuuriminister Tõnis Lukas rahandusminister Martin Helme soolot Luksemburgis. Ta kinnitas, et Isamaa toetab valitsuses kokku lepitud seisukohta Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi kohta. 

«Praeguses asjade seisus on Isamaa jätkuvalt seda meelt, et ESMi süsteemi tuleb reformida sellisel moel nagu see on Euroopa riikide vahel kokku lepitud,» kinnitas Isamaa kultuuriminister Tõnis Lukas, lisades, et erakond toetab valitsuse 22. novembril heaks kiidetud seisukohta, millele jäädi kindlaks ka 6. juuni valitsuse kabinetiistungil. 

Tegemist oli kabinetiistungiga, kus rahandusminister Martin Helme tutvustas valitsusele Eesti seisukohti ESMi reformi kohta. Ministri soolost võis juba siia aimu saada. «Ta esitas väga selgelt oma seisukohta, mis oli selles, et Eesti ei toetaks konsensuse printsiibist loobumist,» kirjeldas kabinetiistungil olnud Lukas. Lukase sõnul nägid Isamaa ja Keskerakond Eesti lõppseisukohana ühe riigi vetoõigusest loobumist. 

«Valitsuse tollasest arutlusest lähtudes kindlasti Eesti seisukoht ei ole see, mida Martin Helme esindas. See on tema isiklik seisukoht,» lisas Lukas. Samas sai Helme volitused osaleda debatis, esindada oma seisukohti, kuid otsida neile toetust. «Tal on õigus sõlmida kompromisse. Ja õigus tähendab ka vastutust,» märkis Isamaa minister.  

Möödunud nädala lõpus toimunud Euroopa rahandusministrite kohtumisel Luksemburgis seisis rahandusminister Martin Helme (EKRE) enda sõnul tuliselt Eesti vetoõiguse eest ESMi raha kasutamise hääletuse küsimuses, ent jäi lõpuks hääletusel üksinda eriarvamusele. Seepeale teatas peaminister Jüri Ratas juba reedel Euroopa Ülemkogu juhile Donald Tuskile, et eemaldab ESMi lepingu eelnõult Eesti reservatsiooni. Ratase sõnul polnud Helmel volitust taolise otsuse tegemiseks. 

Kas rahandusminister peaks võtma ka poliitilise vastutuse? «Ma arvan, et rahandusminister käitus lähtudes enda ja oma erakonna seisukohast aru andmata, et lõpphääletuse eel ja ajal esindab ta kogu valitsust. Eks see kogemus, kuidas koalitsioonivalitsuses töötada nii, et ka partnerite seisukohtadega arvestada, see jõuab osadele poliitikutele kiiremini kohale, osadele aeglasemalt,» märkis Lukas. 

Kultuuriminister pidas igati tervitatavaks teema ümber lahvatanud avalikku arutelu. Kas tegu on valitsuskriisiga? «Ei, ei – sellise sõna peale ma küll poleks tulnud. See on ühe teema üle arutelu, mis ei ole eriti intensiivseks muutunud.»

«See, kui koalitsioonipartneritel on selged seisukohad, ei ole uus Eesti valitsuses. Tähtis on, kas suudetakse partnerite vahel kokku leppida. Selleks tuleb omandada teatud kogemus ja peab olema soov koos valitseda. Kui see on olemas, siis kokkulepped sõlmitakse,» ütles ta kokkuvõtvalt. 

6. juuni valitsuse kabinetiistungil, kus rahandusminister Martin Helme tutvustas Eesti seisukohti Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi kohta, oli kohal kaks Isamaa ministrit: rahvastikuminister Riina Solman ning kultuuriminister Tõnis Lukas. 

Lukase sõnul esitas rahandusminister selget seisukohta, et Eesti ei toetaks Euroopa stabiilsusmehhanismi reformimise aruteludel konsensuse printsiibist loobumist. Valitsus jäi siiski kindlaks juba varasemale, 22. novembril heaks kiidetud seisukohale. Teisisõnu: ESMi otsuseid tehakse üldprintsiibina ühehäälselt, kuid erandjuhtudel, kui ohus on terve euroala stabiilsus ja otsus on aegkriitiline – näiteks pankade toetamine erandkorras –, hääletatakse kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel ehk siis saaks otsuseid vastu võtta 85 protsendi häältega.

«Selles on kokku lepitud ja selles Eesti positsiooni muutma ei hakata. Seetõttu igasugune muu Eesti seisukoht hääletusel oleks tulnud täiendavalt kooskõlastada,» sõnas Lukas. 

Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kinnitas rahvusringhäälingule, et erakond toetab valitsuses kokku lepitud positsiooni ESMi reformimisel, sealhulgas ka pankade toetamisel erandkorras kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist.