Tule Tulemise tehnilise meeskonna liige Jaak Kortel: kustunud pole tuli kordagi

Tule Tulemise tehniline meeskond, Jaak Kortel vasakul. Foto: Jaan Männik

Laulu- ja tantsupeo tule süttimise hetkest on lisaks tõrvikukandjatele kogu teekonna tuld saatnud ka Tule Tulemise Akadeemiline Meeskond ehk Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist moodustunud tehniline meeskond, kes seisab igapäevaselt tule käekäigu eest. 

Uurisime Tule Tulemise tehnilise meeskonna liikmelt Jaak Kortelilt, kuidas tule teekond seni kulgenud on ning millised on tulega toimetamise tehnilised tagamaad.

Kui suure osa tule teekonnast Sa tulega kaasas käid?

Olen tulega kaasas 1.–16. juuni õhtuni. Seejärel teen oma igapäevast tööd kaks nädalat ja sealt edasi tegelen kuni laulu- ja tantsupeoni taas Tule Tulemisega.

Kuidas teekond siiamaani kulgenud on?

Võin otse öelda, et hästi, arvestades veel seda, et esimesed päevad olid endalegi õppimise perioodiks. Lisaks oli saarte logistika teistsugune kui mandril ning selle aja sees toimusid veel ka meeskonnas esimesed vahetused.

Mis on olnud seni Tule Tulemise kõige meeldejäävamateks sündmusteks?

Eks tule süütamine oli mulle endale eriti meeldejääv sündmus. Ma pole tule süütamist varem nii lähedalt näinud või veel vähem selles ise ka osaline olnud.

Kuna aga meie meeskonna ülesanne on hoida tuld põlevana, tuleb meil end veidi muust emotsioonist tagasi tõmmata. Seepärast on meie jaoks pigem näiteks igasuguste transpordivahendite vahetused (laevad, paadid, vankrid, autod) omaette sündmuseks.

Milline on aga nende inimeste vastukaja, kes on tulnud tuld tervitama?

Väga hea tunne on kõiki neid inimesi näha ja neile rõõmu valmistada. Tänu äratuntavale vormiriietusele tahavad paljud meeskonnaga pilti teha.

Mis on kõige põnevamad kohad, kuhu on satutud?

Olen varasemalt päris palju mööda Eestit ringi sõitnud ja enamus kohti on mulle tuttavad. Siiski olen ma alati olnud üllatunud laste ja noorte hulgast kõikvõimalikel Tule Tulemise sündmustel, mis teeb siiralt rõõmu. Kohtadena võiks ehk välja tuua tuletornid või jahiga merel sõidud.

Kas kuskil on tulega midagi erakordset juhtunud, kustunud äkki? 

Kustunud pole tuli kordagi. Seda sellepärast, et iga kord, kui tuli kuhugi keerulisemasse kohta läheb, on meil tagavaratuli kaasas. Ehk siis merel laevas või lahtises sõidukis (hobuvankris, autos või veoauto kastis) on alati Tule Tulemise meeskonnast keegi tagavaratulega kaasas.

Aga näiteks Raplamaal elasid laternad üle korraliku äikesetormi, ent ka väga tugev vihmasadu ja tuuleiilid ei suutnud tuld kustutada. Küll aga ei tahtnud pool järgmist päeva laternate klaaskuplid kuidagi maha käia – vee tõttu pundus puitosa piisavalt üles, et pitsitas lukumehhanismid kinni. Selleks puhuks võtsime siis kasutusele järgmised laternad, mida on meil kokku viis tükki, sest see ju ongi meie meeskonna ülesanne – tagada tule põlemine terve kuu vältel.

Lisaks sellele, millised on tehnilise toe peamised rollid ja ülesanded? 

Tegelikult sai päris pikalt tehtud eeltööd, käidud läbi kõik maakonnad ja joonistatud koos kuraatoritega igast sündmusest tehtud kaardilehtedele selle toimumise erisused ja märkused. Märkuste järgi tegime tule põlemiseks tarvis mineva gaasivajaduse kalkulatsiooni ja hankisime vajaliku määra erinevat tüüpi gaasiballoone.

Lisaks sai neist märkmetest tehtud veel identne koopia. Miks? Sest seda on vaja meeskonna teises bussis. Nimelt on meeskonna käsutuses Abc Motorsi abiga kaks Renault’ bussi, mis teineteist peaaegu täielikult dubleerivad. Nii saame me sujuvamalt kontrollida tuld ja tagada tehnika (tulevahendite) tõrkevaba töö.

Lisaks abistame me ka alati kohapeal kohalikke tulekandjaid, sest neile on see pea alati esimene kord üldse laulu- ja tantsupeo tuld käsitseda.

Milline on tulega toimetamise tehniline pool?

Kõigepealt suhtlen ma kohalike kuraatoritega. Selle tulemuseks valmib järgmise päeva tulelogistika plaan, mis erineb enamasti sellest, milline see oli paar kuud tagasi, kui sai maakondades kohapeal käidud. Siis igal õhtul pärast tule ööbimispaika jõudmist teeme me meeskonnaga koosoleku, kus koostame värske plaani põhjal järgmise päeva meeskonna liikumised. Selleks on siis tulega koos liikumine, tulevahendite ettevalmistamised ning tulega koos liikurvahendis liikumine.

Muidugi vaatame veel üle tõrvikute gaasivalmiduse ja viimase asjana vahetame me kahel tagavaralaternal gaasiballoonid välja. Kahel sellepärast, et kummaski bussis on pidevalt üks laternatest kogu aeg varuks, et tuli ei saaks kordagi kustuda. Kusjuures üks nendest laternatest on meeskoori Punane Latern.

Tule jätkuva põlemise tagamiseks peab ka varustus – tõrvikud, laternad, tulealus – olema selline, mis ei tõrgu. Selle tagamiseks on tegelikult tehtud tugev eeltöö, et seadistada kõik tõrvikud sarnasel viisil ning sarnaselt toitelt tööle.

Tõrvikuid on kokku viis tükki ning peaaegu iga tõrvik oli enne erineva gaasiballooni kinnitusega, mistõttu oli ka  nende gaasipõletuse aeg erinev. See tähendanuks aga hulga erinevaid gaasiballoone ja väga kriitilist põlemise jälgimist. Ehk et tõrvikud oleksid sama põlemisajaga, tuli neil välja vahetada gaasiballooni liitmikud ühe standardi vastu ning et see balloon poleks visuaalselt nähtav ja keegi ei saaks ballooni kuidagi vigastada, sai tõrvikutele alla treitud lisasoklid, mis varjaksid ning kaitseks balloone. Lisaks, et tõrvikuid võiks vabalt ka koos ballooniga transportida või võtta kasutusele seal, kus vaja, siis sai neile kõigile ventiil sisse ehitatud. Seega nüüdsest töötavad kõik tõrvikud sama gaasiga, nende põlemisaeg on sama ja nad on hulga lihtsamad käsitseda ka neil, kes tõrvikut esimest korda elus käes hoiavad.

Mis puutub laternatesse, siis esimese asjana sai valmis mõeldud ja tehtud selline latern, mida oleks lihtne avada, mis näeks hea välja ning kust tuli oleks hästi vaadeldav, mis oleks tuule- ja vihmakindel ja mis põlemisel ei suitseks. Ainus variant oli teha latern gaasil töötavaks. Koos koorivenna Indrek Luugiga joonestasime valmis ja lasime CNC-pingislaserlõigata ja freesida laterna komponendid, mis tuli põhimõtteliselt pärast vaid kokku kruvida. Klaaskupli küll hankisime siiski eraldi.

Kellest teie meeskond koosneb?

Meeskond on 28-liikmeline ning koosneb 26-st Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori lauljast ja kahest entusiastlikust Tehnikaülikooli Kammerkoori tütarlapsest, kellele lihtsalt ei saanud ei öelda. Korraga liigub tulega kaasas 6 tehnilise meeskonna liiget.