Järvik: kui toiduohutuses on käsuliinid kuskil katki, tuleb kellelgi juba otsene vastutus 

Maaeluminister Mart Järvik lubab, et vaatab kogu Eesti toiduohutuse süsteemi kriitilise pilguga üle. Foto: Tairo Lutter

Nädal pärast riigikontrolli toiduauditit tunnistab maaeluministeerium, et toiduohutuse eest vastutavate ametkondade töö võib vajada parandamist. 

Möödunud nädala esmaspäeval avaldatud riigikontrolli audit tekitas sedavõrd palju vastukaja, et eile kogunesid toiduohutuse eest vastutavad ametimehed taas ajakirjanikele aru andma. Kui nädal tagasi polnud maaeluminister jõudnud auditit lugedagi, põllumajandusameti (PMA) ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindajad naeruvääristasid riigikontrolli andmeid ja kiitsid toiduohutusest rääkimise asemel Eesti toidu puhtust, siis eile oli näha, et ministeerium on hakanud auditi sisu tõsisemalt võtma. Maaeluminister Mart Järvik sõnas alustuseks, et ei hakka kedagi õigustama ega olukorda ilustama, vaid asub tegudele.

«Just täna siin ja praegu kirjutan teie kõigi ees alla eelmisel nädalal ettevalmistatud käskkirjale erakorralise auditi läbiviimise kohta maaeluministeeriumi süsteemis toiduohutusalase töökorraldusega seotud probleemide väljaselgitamiseks,» teatas Järvik.

Erakorraline audit peaks valmima 20. augustiks ning samaks kuupäevaks on minister nõudnud ka VTA ja PMA juhtidelt, et nad kannaksid talle ette, mida on riigikontrolli aruandes toodud puuduste kõrvaldamiseks tehtud.

Maaeluministri erakonnakaaslane EKREs Peeter Ernits oli päev varem teatanud, et inimesed ei pea muretsema, kuna «meie maaeluminister», nagu ta Järvikut nimetas, lööb korra majja. «Me ei lase oma rahval saastatud kraami süüa. Ja peagi hakkavad toiduohutuse eest vastutavate ametnike «pead lendama»,» kuulutas Ernits sotsiaalmeedias.

Kuigi maaeluminister ei soovinud Ernitsa sõnade sisu kommenteerida, viitas ta mitmel korral, et plaanib konkreetsed ametnikud vastutusele võtta. Järvik selgitas, et tema eesmärk on vaadata kriitiliselt läbi kogu toiduohutuse regulatsioon ja protseduurid, kaasa arvatud pädevuste ja vastutuste jaotus. «Kui on mingid korralduslikud probleemid või käsuliinid kuskil katki, siis tuleb juba otsene vastutus kellelgi,» ütles Järvik Postimehele.