/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/16/12170831t1h9b0b.jpg)
Rahvastikuminister Riina Solman ütles pühapäeval tatarlaste rahvuspüha sabantui üritusel Tallinnas Tornide väljakul, et iseseisva Eesti ajal on kõiki rahvuskultuure austatud.
Solman: Eestis elavad rahvad on saanud alati oma rahvakombeid järgida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigil Eestis elavatel rahvastel on alati olnud võimalik oma rahvakombeid järgida ja oma kultuuri arendada, kui Eesti on olnud iseseisev vabariik,» vahendas siseministeerium Solmani sõnu.
Selle väikese rahvuskogukonna ajalugu on Eestis kulgenud käsikäes koos eestlastega ning koos eestlaste rahvusliku ärkamisega, sest 1980. aastate lõpul toimus rahvuslik ärkamine ka tatarlaste seas, märkis Solman.
Nõukogude okupatsiooni ajal pidid tatarlased – nagu ka enamik eestimaalasi – enda rahvuslikke pühasid tähistama vaikides ja vaid pereringis. Koos Eesti taasiseseisvumisega muutus olukord aga täielikult. Tatarlaste kultuuriseltsid olid olulised nii tatarlastele endile kui ka teistele rahvusvähemustele Eestis.
Eestis elab juuni seisuga veidi rohkem kui 2000 inimest, kes end tatarlasena määratlevad.
«Rahvuslik kultuur ulatub sügavale meie juurtesse, mistahes keelt me ka ei räägi. See, mis rahvast ühte seob, on ka nende tuleviku aluseks,» selgitas Solman ning kinnitas, et Eesti riik toetab rahvusliku kultuuri arengut.
Üleeuroopaline tatarlaste folkloorifestival «Sabantuy 2019» korraldati tänavu just Tallinnas. Sabantui on tatari kultuuris kevadtööde lõppu tähistav püha. Üleeuroopaliselt tähistatakse seda alles neljandat korda, kuid tähtpäeva ajalugu ulatub aastasse 921.