/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/15/878776t1ha0fc.jpg)
Eestis liigub legend, et meil jäävad maad sööti ja põllumajandus vireleb, aga nii see ei ole ja seda kinnitab ka põllumajandusloendus, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Seeder: maad ei ole söötis ja põllumajandus ei virele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2001. aasta põllumajandusloendusega on 2010. aastal põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ligi kolm korda. Lisaks selgus loendusega, et Eesti põllumajandus koondub üha enam suurmajapidamiste kätte.
«See on loodusseadus. See toimub kogu Euroopas ja kogu maailmas, et põllumajandustootjate arv väheneb ja keskmine suurus, hektarite või loomade arv, samas suureneb,» rääkis Seeder. «Loodusseadus on ta sellepärast, et inimene mõtleb ja kui inimene mõtleb, siis ta leiutab üha uusi tehnoloogilisi lahendusi, masinad muutuvad efektiivsemaks ja see ongi põhjus.»
Aga selleks, et masinat jõuaks osta ja see tasuks ennast ära, peab Seedri sõnul tootja rohkem tootma.
«Kui sa ei taha jääda käsitööle ja investeerid tehnikasse, siis see paratamatult eeldab, et tootmisüksus suureneb,» rääkis Seeder.
Ta tõi välja, et meie põllumajandussektor ei ole homogeenne nagu paljudes teistes Euroopa riikides, vaid polariseerunud – st, et meil on väga suured põllumajandustootjad ja samal ajal on väga väikesed peretalud.
«See suur polariseerumine on ühtpidi probleem, sest neil on erinevad huvid ja nende jaoks on raske leida tasakaalus põllumajanduspoliitikat,» ütles Seeder. «Teisalt on see eelis, sest suured on orienteeritud masstoodangule, väikesed on mobiilsed ja paindlikud.»
Seedri sõnul ei olnud loenduse tulemustes mitte midagi üllatavat, vaid saadud andmed kinnitasid seda, mida juba teati.
«Täna oleme jõudnud olukorda, kus Eestis on umbes 3 protsenti tööealisest elanikkonnast seotud põllumajandusliku tootmisega ja sellega ma arvan, et kiire vähenemine on põllumajandussektoris lõppenud ja nüüd ta stabiliseerub,» rääkis minister.
Seeder rääkis, et loendusest selgus väga positiivne asi, et põllumajandusliku maa suurus on kasvanud.
«Ikka veel Eestis liigub legend, et meil jäävad maad sööti ja põllumajandus vireleb. See nii ei ole ja seda kinnitab ka põllumajandusloendus,» rääkis Seeder. «Juba kuus-seitse aastat on see tendents, et põllumajandusmaa suureneb igal aastal umbes 10 000 hektari võrra, mis on minu arvates üks kõige objektiivsemaid indikaatoreid põllumajandussektori elujõulisusest.»
Seeder tõi veel välja, et piimatoodang on järjest suurenenud, kuigi piimalehmade arv on vähenenud.«See näitab, et produktiivsus looma kohta on kasvanud,» sõnas ta.