Eesti Maaülikooli keskkonnasõbraliku taimekaitse emeriitprofessor Anne Luik selgitas Postimehele, et toidus leiduvate taimekaitsevahendite jäägid tekitavad nii hormonaaltalitluse kui ka närvisüsteemi häireid. Lapsed ja rasedad peaksid seetõttu tarbima tema hinnangul ainult mahetoitu.
Taimekaitseteadlane: lapsed ja rasedad peaksid sööma ainult mahetooteid
Pärast esmaspäeval ilmunud toiduohutuse auditit proovisid maaeluministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti ja põllumajandusameti esindajad väita, et riigikontroll on arvud sassi ajanud ning toiduohutusega on kõik korras. Eesti Maaülikooli keskkonnasõbraliku taimekaitse emeriitprofessor Anne Luik on kinnitab, et arvud on õiged ja audit on tehtud korrektselt.
«Audit on väga põhjalik ja hästi tehtud. Maaeluministeerium kiidab kogu meie toidu puhtust, kuid aruandluski, millel see peaks põhinema, on väga puudulik,» sõnas Luik.
Ta rõhutas, et Eesti toiduohutuse puudused algavad juba veterinaar-ja toiduameti (VTA) metoodikast, kuivõrd amet lahutab labori analüüside tulemustest 50 protsenti maha. Seetõttu ei ole tema hinnangul VTA «piskust aastaülevaatest» kasu ei kohalikul tootjal ega tarbijal. Aastaülevaates pole eraldi välja toodud ei kohalikes ja imporditud toodetes iga vilja kaupa neis esinevaid jääke ega ka korraga esinevaid niinimetatud mitmeseid jääke. «Kui tarbija näeks, millistest riikidest, millise jääkide kogusega tooted turul on, saaks ta sellest teha oma ostueelistused,» sõnas ta.
Piirmäärad pole täpsed
Emeriitprofessor selgitas, et meie tervist mõjutab kolm peamist tegurit: pärilikkus, toit ja keskkond. Toidule määratud ohutuse piirmäärad on aga seatud loomkatsete põhjal. «Need on ligikaudsed keskmised ja on määratud ühe kindla taimekaitsevahendi toimeaine kohta,» sõnas ta.
Reaalsuses esineb aga Luige sõnul ühes puu- või juurviljas sageli mitu kemikaali toimeainet ühekorraga.
Luik selgitas, et inimeste tundlikkus võib olla väga erinev ning teadusuuringud on näidanud, et lapsed, vanurid ja rasedad on reeglina häiringutele tundlikumad ja tugevamini just saastunud keskkonna tingimustes.
«Väga paljud loomkatsete uuringud näitavad, et erinevad toimeained mõjuvad ka väga väikestes kogustes (ehk tugevasti alla piirnormi), koostoimes palju tugevamalt,» sõnas ta.
Taimekaitsevahendid kuhjuvad organismi
Lisaks igale puu- ja juurviljale seatud piirnormile on igale kemikaali toimeainele määratud ohumäär inimese kohta ehk ADI. Luik selgitas, et ADI on kemikaali kogus milligrammides ühe kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas, mille ületamisel võivad organismi talitlustes kujuneda olulised muutused.
«Arvestada tuleb sellega, et taimekaitsevahendite jääkide lagundamine organismis võtab aega ja osa neist ladestubki organismi, mille tõttu kujuneb kumulatsiooni ehk toime kuhjumise efekt,» sõnas ta.
Luik selgitas, et kiire efekt on mingi allergiline reaktsioon, kuid enamasti hakkab mõju avalduma alles teatava aja möödumisel, kui tekivad häired organismi talitluses.
«Kõikide taimekaitsevahendite suhtes tuleb olla ettevaatlik. Üsna levinud on eksiarvamus, et kui poes müüakse, siis need on ohutud,» hoiatas ta. Tema sõnul kasutatakse taimekaitsevahendeid sageli ka koduaedades mõtlemata, et nende jäägid jõuavad ka keskkonda, kus hakkavad mõjutama nii mulla kui ka veeorganismide elu.
Taimekaitsevahendite jääkide toime võib olla tema sõnul väga erinev, sõltudes vahendist, kontsentratsioonist ja toime kestusest.
«Kahjurite tõrjeks määratud vahendite jäägid puu- ja juurviljades mõjutavad esmajoones närvitalitlust, umbrohutõrje ja taimehaiguste tõrjevahendite jäägid toimivad enam hormonaaltalitlusele,» sõnas ta ja lisas, et kui kindlat toimeainet tarbitakse regulaarselt, siis krooniline mõju täiendab veelgi kumulatsiooni efekti ja võib luua eeldusi kasvajaliste muutuste kujunemisele.
«Mõelda tuleks sellele, et esimene koht, kuhu toit koos jääkidega satub, on soolestik, mille mikrobioomi talitlusest sõltub oluliselt kogu meie keha toimimine. Jääkide mõjudest sellele teatakse veel väga vähe, ent hiljutine uuring mesilastel näitas, et kõige laialdasemalt kasutatav umbrohutõrjevahend glüfosaat rikub soole mikrobioomi, mille tõttu tekivad neil olulised talitlushäreid ja suureneb vastuvõtlikkus kõikidele häiringutele, kirjeldas ta.
Mida peaks Luige sõnul veel arvesse võtma on see, et taimekaitsevahendites on lisaks toimeainele ka lisaained, mille sisaldusi seiretes ei kontrollita. «Seetõttu on näiteks laialt umbrohutõrjes kasutatav glüfosaadil põhinev Roundup osutunud palju toksilisemaks kui üksnes glüfosaat ise,» hoiatas ta.
Ainus kindel lahendus mahetoit
Küsimusele, milliseid aedvilju siis üldse süüa tohiks, vastas teadlane, et eelistama peaks mahedalt kasvatatud vilju.
«Maheviljad sisaldavad ka tunduvalt vähem raskemetalle ja nitraate, mis mõlemad võivad kõrge sisalduse puhul organismi talitlust häirida. Samas on neis usaldusväärselt rohkem organismi talitlust toetavaid mitmesuguseid antioksüdante,» sõnas Luik.
Ta tõi välja naistel tehtud uurimused, mis on näidanud, et raseduseaegne mahetoitumine on parandanud raseda üldtervislikku seisundit, vähendanud rasedusaegse diabeedi ning hüpertoonia ohtu ja hoidnud kehamassi-indeksi normaalsena. Samuti on mahetoidul olnud rasedal vähenenud rasedusaegse toksikoosi esinemine ja kahanenud vastsündinud poisslaste väärarengud.
Veel kirjeldas ta hiljutist prantslaste tehtud neli ja pool aastat kestnud uuringut ligi seitsmekümne tuhande täiskasvanuga, mis tõendas samuti mahetoidu positiivset mõju tervisele. «Inimestel, kes eelistasid pidevalt mahetoitu, esines 25 protsenti vähem haigestumist teatavat tüüpi kasvajatesse (rinna- ja eesnäärme- ning pärasoolevähki ja Hodgkini lümfoomi),» ütles ta.
Mahetoodete tarbimine peaks tema sõnul olema eelistatud eriti laste puhul. Lisaks säästab mahetoidu kasutamine tema sõnul ka keskkonda, sest mahetootmine saab edukalt toimida vaid elurikkuse toel.
«Elurikkuse hoidmine ja edendamine ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamisega on nii meie tervise kui kestliku toidutootmise pant. See peaks olema meie eesmärk,» sõnas ta.