Esimeselt kursuselt kättpidi jäätmetesse

Sortimisuuring Foto: Triin Killing

Projektipõhisus, nina-majast-välja ning käed-külge õppemeetodid teevad Tallinna Ülikoolis õpetatavad keskkonnaga seotud erialad eriliseks.

Projektipõhisus tähendab ka seda, et üliõpilastel on võimalus astuda mugavustsoonist välja. Nii seisid esimese kursuse keskkonnakorraldajad juba sel kevadel valiku ees, kas soovivad läbi viia ülikooli segaolmejäätmete sortimisuuringu. Mõistagi haarati võimalusest kohe kinni, et juba esimesel kursusel midagi päriselt ära teha.  

Segaolmejäätmete sortimisuuring tähendab, et asutuse või organisatsiooni jäätmetest võetakse umbes 400-kilone proov, sorteeritakse ning kaalutakse selle kategoriseeritud koostis, et teada saada, kas organisatsioon järgib seadust ja teiseks, kas ja millistes aspektides tuleks jäätmemajandust parendada.

Haisev, aga imeline

“Kokkuvõttes...imeline kogemus. Mitu päeva oli ninas veel see hais, aga teate, see oli seda väärt...olen meie kursuse üle ääretult uhke, et selle suure tööga hakkama saime!” – nii hindas ettevõtmist keskkonnakorralduse 1. kursuse tudeng Eeva-Maria Kauts.

Rahulolu oli üldine: projekt näitas, et kui üliõpilastele anda võimaluse midagi ära teha, saavad nad sellega suurepäraselt hakkama. Ka ei tähenda esimesel kursusel õppimine vaid teooriat loengusaalis.

Tegelikult pole enamus bakalaureusetöödest Looduse ja terviseteaduste instituudis pelgalt teoreetilised. Sel kevadel kaitsti muuhulgas tööd, mis loovad eelduse Eesti hagija tunnustamiseks Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni poolt, on seotud ettevõtete ning tööstussektorite keskkonnajuhtimise ja keskkonnamõju monitoorimise või hoopis laborimetoodikate valideerimisega.

Roheala polegi nii lihtne

Praktilisi ülesandeid oli ka peamiselt keskkonnakorralduse ja linnakorralduse magistrantidele suunatud õppeaines Linnaökoloogia ja linnaelustiku kujundamine. Üliõpilased said ainukordse võimaluse lähtuvalt ökoloogilise planeerimise põhimõtetest planeerida uuringuala ilma igasuguste eelarveliste piiranguteta. Valminud postrid kõnelesid sellest, et ülikooli magistrantides on peidus terviklik mõtlemisoskus ning nad suudavad teadmisi põimides sõnastada tulemi, millest oleks õppida ka linnaplaneerijatel.

Ühe linnakorralduse magistrandi kommentaar: “Ega hea roheala planeerimine pole üldse mitte lihtne! Alguses võib tunduda, et mis see siis ära pole, vähem hooldust ja kogu moos. Aga faktoreid, mida arvesse võtta, on ikka väga palju,. Ülesanne igal juhul väga tore ja asjalik, kindlasti korrake järgmisel aastal!“

Eriline oli ka koos külalisõppejõu Meelis Uustaliga läbi tehtud haudelindude ja nahkhiirte välipraktikum, mis võimaldas kogeda linna uut moodi ja harjumatul kellaajal.

Ülikooliaia ettekasvatustalgud. Foto: Kelly Mändlo

Ülikooliaed ja ELU

ELU ehk erialasid lõimiv uuenduse raames viidi aga läbi projekt Ülikooliaed. Oleks eksitav öelda, et 12 erineva eriala tudengi ühine aia loomine kulges valutult, ilma kompromisside ja järeleandmisteta. Kokkulepete sõlmimine osutus suureks väljakutseks.

Lõpptulemus siiski õnnestus: üks aed Astra maja sisehoovi ning teine Nova maja ette. Nende rajamist toetasid lisaks ülikoolile nii Tallinna Keskkonnaamet kui ka Baltic Agro. Jääb üle loota, et ülikooliaed jätkab toimimist kogukonnaaiana.

Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis saab õppida bakalaureuseastmes muuhulgas bioloogiat (kõrvalerialaga), keskkonnakorraldust, integreeritud loodusteadusi (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia). Magistriastmes on võimalik spetsialiseeruda näiteks keskkonnakorraldusele, linnakorraldusele, molekulaarsele biokeemiale ja ökoloogiale ning muidugi saada ka gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetajaks.

LÄHEMALT: https://www.tlu.ee/lti