/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/15/878598t1h1303.jpg)
2010. aasta põllumajandusloenduse tulemuste põhjal iseloomustab Eesti põllumajandust tootmise koondumine suurmajapidamiste kätte, mis on Eestimaa Talupidajate Keskliidu esimehe Kalev Hamburgi sõnul postsotsialistlikes riikides tavapärane.
Kalle Hamburg: suured põllumajandusettevõtted on postsotsialistlikes riikides tavaline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui eelmise põllumajandusloenduse ajal nägite maal ringi sõites piimapukki ja kuskil keti otsas oli lehm, siis tänasel päeval on need, kes oma tarbeks lehma pidasid, lihtsalt lõpetanud,» võrdles Hamburg tänavust põllumajandusloendust 2001. aasta omaga.
«Põhjus on see, et need põllumajandusettevõtjad, kes ei investeerinud, on tänaseks lõpetanud,» lisas Hamburg. «Eks see protsess on kogu Euroopas ja maailmas ühesuunaline, et tootjaid jääb vähemaks ja olemasolevate tootjate pinnad suurenevad.»
Näiteks oli statistikaameti teatel põllumajandusloenduse täpsustatud andmetel Eestis eelmisel aastal 19 600 põllumajanduslikku majapidamist, kellest 5% andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust.
«On teatud kriitiline piir, millest alates tasuvad investeeringud ära ja käsitöö ei ole tänapäeval enam konkurentsivõimeline,» rääkis Hamburg. «See võidujooks algas kuskil 10-15 aastat tagasi. Kes sai parema stardipositsiooni ja... suurematel majapidamistel on võimekus investeerida suurem kui väikestel majapidamistel.»
Hamburg rääkis, et postsotsialistliku riigina on Eesti võrreldes vanade Lääne-Euroopa riikidega teistmoodi, kuna seal ei ole kolhoosipärandit, mille baasil hakati firmasid ehitama.
«Seal on areng loomulikum,» sõnas ta. «Eesti põllumajandusettevõte on tunduvalt suurem kui vanades Euroopa riikides.»
Statistikaameti andmetel on võrreldes 2003. aastaga mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olev maa kolmekordistunud ulatudes nüüd juba ligi 122 000 hektarini.
Hamburgi hinnangul on mahepõllumajanduse populaarsuse põhjus toetuste määr, kuna need on tavatootmise omadest oluliselt suuremad.
Hamburg lisas, et viimase kahe aasta trend on see, et kui muidu andsid maaomanikud maa rendile, kuna polnud endal vahendeid, et seda korras hoida, siis nüüd nähakse suuri põllumajandustoetusi terendamas.
«Paljud maaomanikud, teadmata, mis kohustused neil sellega kaasnevad, taotlevad ise toetusi,» rääkis Hamburg. «Ma arvan, et järgmisel põllumajandusloendusel võib väikemajapidamiste arv tõusutrendi näidata. See moonutab turgu, sest kui tootmisvahendeid ei ole, siis maaomanik ei suuda maad korras hoida.»