Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Komisjoni aruanne: Eesti suplusvee kvaliteet paranes eelmisel aastal märgatavalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pirita ranna veekvaliteeti on juba kümme aastat järjest hinnatud väga heaks.
Pirita ranna veekvaliteeti on juba kümme aastat järjest hinnatud väga heaks. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Euroopa komisjoni ja Euroopa keskkonnaameti juunis avaldatud aruandest suplusvee kvaliteedi kohta selgub, et eelmisel aastal paranes Eesti suplusvee kvaliteet 2017. aastaga võrrelduna märgatavalt.

Kui 2017. aastal oli vähemalt «piisava» veekvaliteediga supluskohti Eestis 92,6%, siis möödunud aastal oli neid juba 98,1%. See on rohkem kui Euroopas keskmiselt. Halva veekvaliteediga supluskohtade arv on samas vähenenud neljalt ühele.

Eestis 2018. aasta suplushooajal uusi supluskohti ei avatud ning sarnaselt 2017. aastaga hinnati 54 supluskoha vee kvaliteeti. Neist 36-s on vee kvaliteet väga hea, kümnes hea, seitsmes piisav ning ühe supluskoha vee kvaliteet sai hindeks «halb». 

Kõige halvema kvaliteediga oli Pärnus asuv Raeküla rand. Raeküla ranna kvaliteet oli halb ka 2017. aastal.

Piisava kvaliteediga aga Pärnus asuvad Mai rand, Vana-Pärnu rand, Haapsalus paiknev Vasika Holm, Tallinna asuv Pelgurand, Viimsi Haabneeme rand, Tartu Anne kanal ning Põlva paisjärv. Ülejäänud Eesti suplusrandade veekvaliteet on näha Euroopa keskkonnaameti kaardilt.

21 831 supluskohast, mida eelmisel aastal 28 Euroopa Liidu liikmesriikides seirati, vastas enamik (95,4%) ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, selgus Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni tänavusest aruandest. Aruandesse oli lisatud ka 300 supluskohta Albaanias ja Šveitsis.

Kõige rangematele kvaliteedinõuetele vastavate supluskohtade arv Euroopas oli 2018. aastal 85,1%. Eestis oli selliste supluskohtade osakaal 66,7 %. Miinimumnõuetele vastavate supluskohtade osakaal langes ajavahemikus 2017–2018 96%-lt 95,4%-le. Väike langus tuleneb peamiselt uute supluskohtade avamisest, mille puhul ei ole veel kättesaadav direktiivis nõutav nelja suplushooaja andmekogum. 2018. aastal hinnati 301 (ehk 1,3%) Euroopa Liidu, Albaania ja Šveitsi supluskoha veekvaliteeti «halvaks». See on veidi madalam näitaja kui 2017. aasta 1,4%.

Suplusvee nõuded on sätestatud ELi suplusvee direktiivis. Selles sätestatud eeskirjade rakendamine on aidanud oluliselt parandada Euroopa suplusvee kvaliteeti viimase 40 aasta jooksul. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning investeeringutele asulareovee puhastamisse on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse. Eeskirjade kohaselt koguvad kohalikud omavalitsused ametlikes supluskohtades veeproove kogu ujumishooaja jooksul. Proove analüüsitakse kahte tüüpi bakterite suhtes, mis näitavad kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust.

Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks neljas riigis: Küprosel (99,1%), Maltal (98,9%), Austrias (97,3%) ja Kreekas (97% kõigist supluskohtadest).

Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (89 supluskohta ehk 1,6%), Prantsusmaa (54 supluskohta ehk 1,6%) ja Hispaania (50 supluskohta ehk 2,2%). 2017. aastaga võrreldes on halva kvaliteediga supluskohtade arv Prantsusmaal vähenenud (80-lt 2017. aastal 54-le 2018. aastal), samal ajal on see aga suurenenud Itaalias (79-lt 89-le) ja Hispaanias (38-lt 50-le).

Tagasi üles